skleroos. See kujuneb välja koeral 810 aasta vanuselt ning on tähelepandav sellega, et silmad muutuvad hallikaks, hõbedaseks või sinakaks. Toon on silmas sügavamal, mitte pinnal. Sarvkesta pind jääb selgeks ja silmaiiris (värvunud osa silmas) on selgesti nähtav. Kae defineeritakse kui silmaläätse ja/või läätsekapsli osaline või täielik hägusus. Kui kae on täielik ja haarab mõlemat silma, on tulemuseks nägemise kadu. Kae erinevad vormid on tavalisemad silmasisesed häired ning ühtlasi peamiseks põhjuseks, miks koerad nägemise kaotavad. Kaed võivad tekkida geneetiliselt, trauma või silmasisese põletiku tõttu, suhkurtõve tagajärjel ja paljudel muudel põhjustel. Kae suurus on samuti väga varieeruv. See võib olla väike ja mitte mõjutada nägemist, aga ka täielik ja põhjustada pimedaksjäämise. Kui kae on mittetäielik, siis võib ta esineda vaid korteksis välimises läätse osas, või hoopiski läätse keskel. Mõned
moodustunud lihaskestad oleks enam-vähem ühtlase paksusega paigutuvad naaberrakud üksteise suhtes väikese nihkega – tuuma sisaldava laia rakuosa kõrvale jäävad naaberrakkude peenemad osad Silelihaskude esineb organismis laialdaselt – seedekanali lihaskestas, veresoonte seinas, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites, aga ka mõnel pool mujal (karvapüstitaja lihased, silmasisesed lihased jt.) Areneb mesenhüümist ja koosneb käävjatest silelihasrakkudest – müotsüütidest Rakkudes paiknevad aktiinist, müosiinist, desmiinist ja vimentiinist koosnevad filamendid Kontraktsiooni aluseks on silelihasrakkudes samuti aktiinist ja müosiinist filamentide libisemine teineteise suhtes, kuid filamentide paigutus ei ole korrapärane, mistõttu ei kujune ristivöötsust
annaabi.ee 
