John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglise kirjanik, poeet, filoloog ja professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Silmarilion jne.) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud. Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale ja Johni isa pidi nendega ühinema, aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. ...
• Eriliseks huviobjektiks olid muistse Põhja– Euroopa ja vanad Anglosaksi pärimused. • Luges palju • Õppis erinevaid keeli TOLKIENI TEOSED • "Kääbik, ehk sinna ja tagasi" 1937 • "Leht ja puu" 1945 • "Talumees Giles Hamist" 1949 • "Suur-Woottoni sepp" 1976 • "Sõrmuste isand. Esimene osa: Sõrmuse vennaskond" 1954 • "Sõrmuste isand. Teine osa: Kaks kantsi" 1954 • "Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek" 1955 • "Silmarillion" 1977 • "Roverandom" 1998 • "Lõpetamata lood" 1980 Hendrik Ratasep 5.a klass Tallinna Nõmme Põhikool
V. Gordoniga) ning 1936. aastal peetud programmilise tähtsusega loeng „Beowulfist“ („Beowulf: The Monsters and the Critics“). Kirjutamine • Vabal ajal tegeles Tolkien fantastiliste lugude kirjutamisega, mille tegevus leidis aset tema enda loodud, keskaegse kirjanduse motiivistikul ja erinevate rahvaste mütoloogiatel põhinevas maailmas. Tolkien kirjutas sellele maailmale oma „legendaariumi,“ millest hiljem kasvas välja mütopoeetiline romaan „Silmarillion“. • Samal ajal rääkis Tolkien oma neljale lapsele muinasjutte, mille tegevus oli samuti sellesse maailma paigutatud. Kõige pikem neist lugudest, alustatud umbes 1930. aastal, sai hiljem lasteraamatuks pealkirjaga „Kääbik“ („The Hobbit“), mis räägib peategelase retkest lohe valvatava varanduse järele. • „Kääbikul“ oli nii suur menu, et kirjastaja küsis Tolkienilt järge. Selleks järjeks sai „Sõrmuste isand“ („The Lord of the Rings“)
Koltunud ürikute kaudu jõudis Tolkienini nende kaugete sündmuste kaja aegade hämarusest ja kindlasti oli osa legende tuhandete aastate vanused. Nende materjalide keskel viibides ja töötades küpses temas juba tudengipäevil pead tõstnud iha: luua mütoloogia Inglismaa jaoks. Sellele soovile võlgneme me tänu selliste kultusteoste nagu "Kääbik" ja "Sõrmuste isand" olemasolu eest. Mütoloogiline süsteem ise on kätketud raamatusse nimega "Silmarillion". J.R.R. Tolkien töötas eri rahvaste folkloorse materjaliga, muistendite ja müütidega ning kujundas seda folkloorset materjali vastavalt oma eesmärkidele. Tolkien "sulatas" pärimusliku materjali ümber ja valas uude vormi. Ta andis kangelastele näod ja nimed, tegutsemiseks ruumi. Veelgi enam ta piiritles ka ajalised raamid. Seda hoolimata asjaolust, et võlujõududest tulvil maailmas on aja kulg mitmesuunaline ning täpselt määratletud ajal vaid dekoratiivne väärtus
Ilmarinen on müütiline taevalaotuse sepistaja, kes sepistab sampo (sammas vms). Väinämöinen väeka lauliku ja samaani roll eeposes. 47. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen füüsiline armastus pohjolo neiu :D Kullervo kuld, kallim, lauludes on peetud Kalevipojaks ehk hiiuks, kuna noorena oli väga tugev. Samuti kajastatakse vaenu kahe klanni vahel (mõjutanud on Tolkieni romaanis Silmarillion). 48. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi/süzeed eeoposes ,,Kalevala". Väinämönen kui teadja/samaan, mitte mõõgakangelane. Väinämöise ja Joukahaise võistulalmine ehk samaanide duell. Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek ,,proto-samaani" Antero Vipuse sisse. Lemminkäise surm ja elluäratamine keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine. 49. Arutle [M. Kruusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle.
1 Sachar Augud 1 Rennison kass 1 Shan Kesköine tsirkus 1 Shan Kesköine tsirkus 1 Snicket Sari õnnetuid lugusid Stein- 1 Stoker Dracula 1 Fischer Esimest korda ja enamgi 1 Tolkien Kääbik 1 Tolkien Sõrmuste isand 1 Tolkien Silmarillion 1 Ullrich Es lohnt sich 1 Vallik Mis teha, Ann 1 Wilde Dorian Gray portree 54 Tabel 7. 11. klassi poiste lemmikraamatud 5 Tolkien Sõrmuste isand 4 Rowling Harry Potter 2 Brown Da Vinci kood 2 Doyle Sherlock Holmes 2 Goethe Faust
annaabi.ee 
