Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Lesta, nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel. Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks, pealmist poolt silmapooleks. Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool, on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 4058%. Lesta keha on lapik. Selja- ja pärakuuim katavad pea 8 kogu külge. Kõhuuimed paiknevad eespoolrinnauimi. Piki selja- ja pärakuuime alust ning küljejoont on tal kühmud või luuplaadid. Küljejoon on tal sirge või rinnauimede kohal väga vähe kooldunud
Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10…18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. -5- -6- 3. Lest Lesta (Platichthys flesus ), nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel . Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks , pealmist poolt silmapooleks . Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool, on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 40–58%. Lesta pime külg on valge, harvem pruunide tähnidega, silmapool värvunud halliks, pruunikashalliks või punakaspruuniks . Pealmise poole värvust suudab lest muuta ning see oleneb põhja värvusest ja mustrist . See omadus on seotud nägemisvõimega, sest pimedaks tehtud lest ei suuda enam värvust. muuta
annaabi.ee 
