LAURA. Need võid ju ise juurde luuletada. SANDER. Või ootame ära, kuni sa oma öökulli oled leidnud? ,,Tabamata ime" Eduard Vilde Leo (kerge jahmatusega). Sina tead? Lilli (naeratades). Sinu lamburitunnikesest seal meesaunas? Nagu kuuled. Leo. Aga kuidas siis? Lilli (nagu ülemal). Kuidagi ikka! Kus tegijaid, seal nägijaid. Võib-olla käisin akna taga piilumas. Leo. Akna taga piilumas? (Silmapilksest kitsikusest aga kohe võitu saades.) Tühja kah! Sa oletasid sa ainult aimasid. Lilli (täie rahuga). Sul on minu divinatsiooni-andest hea arvamus. Aga olgu kuidas on sa pead mulle mu pika, igava üksiolemise eest viisaka pihtimisega tasu andma. Kuidas kujunes teie idülliline tête-a- tête lähemalt? Minu rõõmuks näib see sinu meeleolu väga soodsasti mõjustanud olevat. Leo (arupidamatult, naiivse õnnelikkusega). Ja, ma tulen nagu terviselättelt! Lilli
See kavatsetav abielu poleks muud kui tütarlapse müümine ja selles suhtes erineb vähe Sonja Marmeladova saatusest. Raskolnikov õigustab ennast Napoleoni julmusega, kes saavutamaks oma eesmärki poleks tagasi põrkunud ükskõik kui suure rahvahulga tapmisest, ja oma teooriaga, mille kohaselt temal, kui kõrgemal inimesel, on õigus ellu jäämise nimel üle astuda seadusest. Kuid kuriteost enesest sai kohe noormehe lootuste täielik krahh ning kohutav karistus. Unistus elu silmapilksest muutumisest pärast ,,kogu kapitali" kättesaamist osutus illusiooniks: röövitud rahast ei kasuta Raskolnikov kopikatki! Veelgi enam, talle pole pärast mõrva enam oluline ei inimkonna heaolu ega omaendagi ,,uus elu". Oma ,,loogiliselt" läbi mõeldud teo teeb ta haiglases, pooljampsilikus, palavikulises seisundis, mis läheneb hullumeelsusele. Kangelane varjub iseendasse ja lakkab elamast harilikku elu, tema hinge valdab õudus ja isegi armastatud õe ja ema vastu sigineb vaenutunne