pervelt aknasse vaatavad pajud kivid keerlevad sina vajud kolust sisse teistele järgi kõik kaob ära ja mürin jääb järgi 4.3 ÜKSAINUS MAA ON MAAILMAS üks maa keset soolast vett üks maa kahes uskmata silmas maa mis polegi silmapett üks maa on sündinud merest silmapiiride vahele saar see liiv on kivist ja murest aga rõõmust on vikerkaar kes mõõgale astus jala peab meeles teid meri ja maa las seni on sõna kui kala kes lendab ja vette ei saa las olla täna ja eile
‖ … ―Ja just selles mooduses on vundament i g a p ä e va s e le r in g i v a a t l i ku l e t õ l g it s u s e le . See põhineb kunati ühel e e l o m a m i s e l . ‖ Gadamer väidab, et kogemus on tunduvalt avatum kui Hegelil, tema vaimu iseenda tunnetamise astmetel liikumine (Blacker, 97:3). ‖Kogemus ei progresseeru mitte tunnetusastmete läbimisega, vaid pigem muudab uutele kogemustele üha avatumaks. Haridus on lõputu avanemise ja vastastikune silmapiiride ühtesulamise protsess, mis sünnib dialoogis, /üksiku ja üldise vahel/, milles on ideaaliks õppimist mitte kunagi lõpetada‖. Leiutaja on probleemidele tundlik. Selles töös ollakse – tuginedes mitmete leiutajate ütlustele – seisukohal, et innovatsiooni eelduseks ei ole mitte niivõrd praktiline ―leiutamise‖ kogmus, kuivõrd lahendamist vajavate probleemide ―nägemise‖ oskus ja ettekujutuse omamine nende lahendamise võimalustest ja teedest. Vrd: Riiklik Õppekava p 3
... Ja just selles mooduses on vundament i g a p ä e va s e le r in g i v a a t l i ku l e t õ l g it s u s e le . See põhineb kunati ühel e e l o m a m i s e l . Gadamer väidab, et kogemus on tunduvalt avatum kui Hegelil, tema vaimu iseenda tunnetamise astmetel liikumine (Blacker, 97:3). Kogemus ei progresseeru mitte tunnetusastmete läbimisega, vaid pigem muudab uutele kogemustele üha avatumaks. Haridus on lõputu avanemise ja vastastikune silmapiiride ühtesulamise protsess, mis sünnib dialoogis, /üksiku ja üldise vahel/, milles on ideaaliks õppimist mitte kunagi lõpetada. Leiutaja on probleemidele tundlik. Selles töös ollakse tuginedes mitmete leiutajate ütlustele seisukohal, et innovatsiooni eelduseks ei ole mitte niivõrd praktiline leiutamise kogmus, kuivõrd lahendamist vajavate probleemide nägemise oskus ja ettekujutuse omamine nende lahendamise võimalustest ja teedest. Vrd: Riiklik Õppekava p 3.2 (RÕK:1076). E