Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Enamik tänapäeval toodetavast elavhõbedast saadakse pürometallurgiliselt maakide või kontsentrataatide särdamisel 700-800°C juures: HgS + O2 Hg + SO2 Hg lahustuvus vees on väga väike. Hapnikuga reageerib elavhõbe temperatuuril u. 350°C, osooniga toatemperatuuril, tekib elavhõbe(II)oksiid. Hg + O2 3. Antud metallide biotoime. Hõbe Hõbe ei ole biometall. Esinemise tõttu silmapigmentides on arvatud, et hõbe võib olla seotud silma valgustundlikkusega. Hõbedat leidub lihastes, luudes ja ka veres. Organism saab toiduga päevas 0, 0014 0,008 mg hõbedat, mürgiannus on 60 mg. Ag-ühendeil on ravitoime. Hõbedal on ka tugev antibakteriaalne toime. Elavhõbe Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised. Väga mürgine on ka elavhõbeda aur. Elavhõbe on mürgine nii inimese, kala kui ka looma närvisüsteemile. Elavhõbe siseneb kehasse
algul räbusti ja siis söega. Nii tekkis hõbeda ja plii sulam. Sulami kuumutamisel õhus jääb hõbe praktiliselt muutumatuks, plii aga oksüdeerub ja muutud oksiidiks, mis sulab temperatuuril 896 C. Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe. Hõbedat leidub ka imetajate piimas, maksas, kopsudes ja peaajus. Suhteliselt Palju on seda ajuripatsis. Suur on hõbedasisaldus silmapigmentides, sest silm kasutab ära hõbedaühendite valgustundlikkuse. Juba muistsetest aegadest peale on hõbedast valmistatud ehteid, vaase ja lauatarbeid. Lehthõbedaga kaeti puitesemeid, sellega vooderdati vaaraode hauakambreid. Hiljem hakati hõbedast vermima münte. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, mustvalge, värvi ja röntgenifilmi valmistamisel. Ehted ja lauahõbe, mündid ja medalid. Hambaplommid ja hõbetsinktaskud,
annaabi.ee 
