küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal  3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine  maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik  muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus  Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht  ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum"  erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik  selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid  ojamõõl, salu  siumari, käopakk, ussilakk Karjääri laiendamine Karjääri laiendamine
kavatseti asutada kangavanutamise töökoda. Tammidega eraldatud Keevallika oja süvises leotatigi vanasti linu. Linnamäe all avaneb Külmallikas. Rajaallikast algab soosse suubuv oja. Veerikas Keev  ehk Pikahärmaallikas ühineb peale allikasood Rajaallikaga ning moodustab Virdojja suubuva allikaoja. Virdoja suubub Laeva jõkke. Mustallikat ümbritseb lubjarikas allikasoo. Allikate vesi avaneb pinnakattest. Mõhnastikus asuvad sügavad lohud  Kalevipoja silmapesukauss ja Kalevipoja vann  täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha.
loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi I poolel. Nende kohale rajati uus kindlustuste liin, sedakorda juba liiva-,kruusaga täidetud palktaranditest. Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni. Linnuse valli ees on allikas, mille nimeks on Sulglohk ehk söll. Rahvapärased nimetused Põhjatu org, Kalevipoja silmapesukauss. Rahvatraditsiooni M.Kizniku poolt 1896. a. Palamuselt J.Jungile saadetud kirja põhjal. See allika koht pidada olema suisa põhjatu. 1860.-te aastate ühel väga kuival, vihmavaesel suvel olla kaugemad - kavalamad targad soovitanud Patjala küla vanadel naistel lasta mõõta põhjatu allika sügavus - et küll siis tulen jälle vihma. Siis koguti Patjala vanad naised ja korjati kokku küla kõik köied. Ilmatu pika köie otsa seoti raudpada, kuhu raskuseks pandi veel kivi. Köis olla
annaabi.ee 
