Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. ,,Narruse kiitus" seal on ta kriitiline vaimulike ja kiriku pahede vastu. Thomas More Inglise humanist. ,,Utoopia" esimene osas kritiseeris toonase Inglismaa riigikorraldust. Teises osas on juttu Utoopia saarest, mille elanikud on rajanud ideaalse keskkonna.More oli elu lõpus hukatud Kuninga poolt. William Shakespeare oli Inglise renessanssikirjanduse suurkuju. Miguel de Cervantes oli Hispaania aadlik
aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks sai elu Lääne-Eurooa poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisjana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika-ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna, et siis tagasitõmbunult pühendada vaid kirjandusele. Kriitilise realismi algataja ning silmapasitev esindaja ,,Külmale maale". Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevalt, kõneldud on põnevus-ja nalja-Vildest, realistlikust Vildest, ajaloo Vildest ning psühholoogilisest Vildest. Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega