tegutseda maalikunstnikuna. Firenze, Itaalia Andrea del Verrocchio • Rajas oma ateljee ning sai mainekaid tellimusi maalikunsti, skulptuuri ja ehituskunsti vallas. • Verrocchin sai aru, et ei saavuta maalijana midagi ning otsustas tegeleda rohkem skulptuuriga. • Tal oli palju õpipoisse, kellest hiljem saanud maailmakuulsad kunstnikud • Veneetsia linn tellis tema käest monumendi Bartolommeo Colleonile - ühele silmapaistvamale väepealikule. Bartolomeo Colleoni ''Madonna koos istuva lapsega'' ja ''Püha Moonika'' ''Kristus ja Püha Toomas'' ja ''Taavet'' Verrocchio ja Leonardo da Vinci • Verrocchio suureks karjääripöörde põhjuseks oli Leonardo da Vinci. • Maalimine jäi Leonardo ülesandeks, samal ajal kui meister tegeles skulptuuriga. • Taaveti legend • 'Kristuse ristimine' 'Kristuse ristimine' Kasutatud kirjandus • http://www.nndb.com/people/900/0000846 48/ • http://www
Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936 organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu) ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel määrati kolmele silmapaistvamale setu laulikule ( "Setukeste laulude" kaudu tuntuks saanud setu lauluemadele Hilana Taarkale (1856 1933) ja Martina Ir´ole (1866 1947) ning uue setu eeposega samasuguse positsiooni võitnud Anne Vabarnale) 1926. a. Eesti Vabariigi poolt igakuine väike toetusraha. A. Vabarna kohtas S. Sommerit setu laulikute peol (nimetatud ka 1. setu laulupeoks) 1922.a. sügisel Petseris. A. Vabarna jaoks oli too esinemisvõimalus tähendanud ebaõnnestumist, sest teda ei lastud
hästi, nagu nõuab seda tema seisukord.» «Härra lubas, et ta ei kõnele midagi advokaadinaisest ja ei maini sõnagagi haava.» «Selles asjas leppisime juba kokku. Teil on minu sõna.» «Ta tapab mu, kui saab teada.» «Ärge kartke, ta ei ole tegelikult nii hirmus, kui paistab.» Seda öeldes läks d'Artagnan trepist üles ja jättis peremehe maha veidi rahunenuna küsimustes, mis tundusid talle väga tähtsatena: võla kättesaamine ja elu. Üleval oli joonistatud koridori kõige silmapaistvamale uksele musta tindiga hiiglasuur üks. D'Artagnan koputas ja vastuse peale, et tülitaja oma teed läheks, astus ta sisse. 273 Porthos lamas voodis ja mängis käe harjutamiseks Mousquetoniga lanskneed. Tulel keerles praevarras põldpüüdega ja suure kamina kahel nurgal kees söepannidel kaks kastrulit, kust imbus jänesefrikassee ja kala kahekordset lõhna, mis meeldivalt ärritas haistmismeelt. Pealeselle oli kirjutuslaud ja kummuti marmorplaat kaetud tühjade pudelitega.