1.2 Muinas-Egiptus Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku hauakambri seinal olev reljeef pedi- küüri. Kosmeetikavahendeid kasutasid nii mehed kui naised, sest jumestuse eesmärgiks oli kaunistada ja kaitsta nahka kõrvetavate päikesekiirte eest. Naised muutsid näo kollase ookriga heledamaks , mehed oranzika värvi abil tumedamaks. Silmameigiks kasutati algselt kaht värvi musta ja rohelist. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidiehk heleda tinaga. Kontuurjooned ulatusid kaugele oimukohtadele, peaaegu kõrvadeni välja. Ka ripsmed tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmaseks ülesandeks oli silmi kaitsta. Seda et see muudab silmad ka kaunimaks märgati hiljem ning võeti kasutu- selekhol, see valmistati antimonipuudrist, mustast magneesiumoksiidist, mandlitu- hast, tinast, söest, malahhiidist ja mustast vaskoksiidist
Päikesepruuni nahka tasandati ookervärvidega kollakamaks või punakaspruuniks. Ka hele nahk oli au sees, nahka valgendati tinavalgega. Huulevärvi valmistati rasvadest, mida värviti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks. Huulevärvi rasvane mass pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis funktsioneerisid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Huulevärvi kanti ka põsepunana põsenukkidel ja hajutati kergelt oimukoha suunas. Silmameigiks kasutati algselt vaid kaht värvi musta ja rohelist. Musta antimoniga rõhutati kulmukarvade kuju. Laule kanti ohtralt rohelist malahhiitpuudrit, mis oli kasulik päikesest põlenud silmadele ja kaitses kärbeste eest. Seda kasutati ka laste juures. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidi e heleda tinaga. Kontuurjooned ulatusid kaugele oimukohtadele, peaaegu kõrvadeni välja. Ka ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oli silmi kaitsta