r nr nr Nädal läheb nädala järele, kuni Eluliselt väga tõepärane ning 25 aasta täis saab, ja aastad kaovad ka mõnes mõttes masendust üksteise järele ning ükski neist ei tekitav lause. Kaotad aegu tule tagasi. tagasi ei saa, sest aeg ei peatu. Silmaline silmalise peale, kuni ring Meelde jäi, sest on leitud väga 26 ümber, päev päeva järele, kuni õige võrdlus elu aasta täis; ring ringi järele, kuni kirjeldamiseks. kanna käänamine tuleb, mis suka koguni kõveraks teeb, aasta aasta järele, kuni ükskord su elu koguni teise roopasse keerab; uued ringid kuni varbani, kus vardad välja võetakse, uued aastad, kuni nad kord su üle puusärgi kaane kinni löövad.
Alustuseks laulis Virumaa poistekoor „Virumaa laulu“, seejärel pidas kõne kihelkonnamuuseumi direktor, kes andis Iisaku muuseumile üle „Ehe“ märgi ning rääkis ka muuseumi interaktiivsetest uuendustest.Viisakal sammul tuli meie kõigi ette Iisaku vallavanem härra Raivo Raap ning pidas kõne, mis oli veidi ebahuvitav ja igav. Et kogu üritus nii üksluine ei oleks, laulis ansambel „Silmaline“ pulmalaule. Olime muuseumis olnud juba tund aega, kui oli kätte jõudnud ettekannete aeg. Esimese ettekande esitas Mall Hiiemäe, kes oli juba eakam, aga väga asjalik ja tark naine. Tema ettekande teemaks oli „Kes me oleme ja kust me tuleme?“ Naine oli teinud väga põhjaliku töö. Huvitav oli kuulata sellepärast, et ta teadis, millest ta räägib. Mõned huvitavamad faktid, mis mul meelde jäid olid need, et peeti kolme päevaseid külapühasid, mida nimetati
Sõltub väga palju traalimiskiirus. Silmused venivad välja. Mida suurem on traalimiskiirus seda rohkem on lappes. Kala välub tagumisest osast. Selektiivsust saab määrata kattekoti metodiga. Kus siis traalnooda pärale pannakse peale katte kott peene silmaga.. kaks korda suurem. Et ta ei läheks traalipära vastu. Teine paralleelsed traalimised. Püünis ühed ,laiused ühed ,laevad ühed. Sisse ja välja lastakse ühel ajal. Erinevus. Ühel peenesilmaline traalipära , teisel suure silmaline traalipära. Võib kasutada ka kahepäraga meetodit. Kahe traalnooda meetod. Laeva järel veetakse kahte traalnoota korraga. Ühel neist on uuritava silmasuurusega pära, teisel peenesilmaline. Meetodit kasutatakse siiski suht vähe, sest püütavad kalakogumid võivad olla üpris erinevad. Hajutatud kalakogumite püügil on tulemused adekvaatsemad. Kahe päraga traalnooda meetod Ühel traalnoodal on korraga kaks pära. Üks neist on uuritava, teine peenesilmaline
annaabi.ee 
