Seetõttu tasub kahtlases situatsioonis tähelepanu suunata inimese näolihastele. Eelkõige kaela lihastele ning ka lõualihastele. Emotsioonide puhul pingulduvad esmalt just näolihased ennem kui inimene ennast jälle kontrollida suudab. Silmad: Silmade puhul on meie kõige suuremaks reetjateks pupillid. Nende vähenemine või suurenemine annavad kohe meie emotsioonidest märku. Samuti suudab vale reeta ka silma liikumine. Siinkohal mängib aga rolli juba omapärane süsteem. Just silmaliigutus näitab millist ajuosa me kasutame. Üles vaatamine on visuaalne meenutus. Keskele vaatamine on auditoorne meenutus ning alla vaatamine on oraalne meenutus. Sel puhul võib tuua selgitava näite. Ema on keelanud oma väiksel lapsel maiust võtta (laps kuuleb seda, kese, auditoorne meenutus). Astudes vastu aga keelule laps siiski võtab maiuse. Hiljem kui temalt küsitakse, kas ema lubas maiust võtta, vaatab laps hetkeks üles ja ütleb "jaa". Sel puhul võib öelda, et laps valetas, kuna tõe
ruumilise tähelepanu häireteni. Tähelepanematus Visuaalse otsingu ülesanne reesusmakaagile.Ahvi ülesandeks on viivituse ajal meeles pidada • Inattentional blindness- ei panda tähele sündmust sellal, kui sooritatakse teist ülesannet vihjestiimulit ning teha silmaliigutus sellele vastava eseme poole test-stiimulite reas. • Change blindness- ei märgata muutust kogupildis olevates objektides • Change Blindness | Go Cognitive Chelazzi: visuaalse otsingu eksperiment • Attentional blink- ei märgata teist visuaalset stiimulit, kui see esitatakse kuni 500 ms peale
annaabi.ee 
