Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid. 2.SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silm koosneb : Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust. Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis. Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele: Silmaava ehk pupilli kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem)
o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”. Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised. Mis-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse; see on eriti oluline objektide tuvastamisel. Kus-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskudsest kiirusagarasse; see on eriti
annaabi.ee 
