Ampullide (poolringjuhade algusosade) tasakaaluretseptoriteks on ampulliharjad. Ampulliharjad registreerivad muutuva kiirusega ringliikumise. Ümar- ja ovaalkotikeses olevad tasakaaluretseptorid tähnid registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37
kiirusega ringliikumise. 2) ümar- ja ovaalkotikesed (joonisel 2 ja 1) – Asuvad tasakaaluelundi esikus. Tasakaaluretseptorid – tähnid – registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. (ränikristallide abil) -Tasakaaluelundist lähtuv tasakaalu-kuulmisnärv saadab info (järgmistesse kesknärvisüsteemi osadesse) kas: 1) otse väikeajju 2) ajusilda, kust see liigub: väikeajju, ajukoorde, silmalihastesse, innervatsiooni keskusesse, seljaaju motoneuronitele 23. Lihaste koostöö – kinemaatilised ahelad. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talitluslikult omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi – biokinemaatilisi ahelaid (lihaskette). Töö põhimõte: Ühe lihasketi liikme kontraktsioon ahelas põhjustab teiste ahela lihaste kontraktsiooni. 1) Avatud kinemaatilised ahelad: Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab
annaabi.ee 
