Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust. Valmikute tagumiste tiibade tüvikul võib näha silmi meenutavaid siniseid ja punaseid laike. 7 3. LISA 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon SUURUS Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. PALJUNEMINE Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2- 24 nädalat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena. ESINEMINE Asustab suuremat osa Euroopa ja Aasia territooriumist, esineb samuti Jaapanis ja Aafrika põhjaosas
piirkondades. Tema esinemise põhjus pole päris selga. Algupäraselt eelistas see pääsusaba stepialade kuva ning päikesepaistelist kliimat. Eestis võib pääsusaba varase kevade korral ringi lendamas näha juba maikuus. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Libliklalised Sugukond: Ratsulibliklased Perekond ja liik: Papilio machaon Suurus Tiivaulatus: 70-75 mm. Värvus: Hallikasmusta mustriga kollast värvi tiivad, tagatiibadel on sinised ja punased silmakujulised laigud. Paljunemine Innaaeg: Kevad ja suvi. Munad: Kerakujulised, munetakse ühekaupa. Arenguperiood: Munal 8-10 päeva, röövikust nukuni 6-7 nädalat, nuku areng 2-24 nädalat. Lähisuguluses olevad liigid Lähim sugulane on Lõuna-Euroopa liik Papilio hospiton. Samasse sugukonda kuuluvad puriliblikas (Iphiclides podalirius) ja liik Zerynthia polyxena. Esinemine Asustab suuremat osa Euroopa ja Aasia territooriumist, esineb samuti Jaapanis ja Aafrika põhjaosas.
annaabi.ee 
