Meedia juhib ja mõjutab meie elu. Meediat ja propagandat on juba läbi ajaloo kasutatud sõdades, erinevate hääletamiste eel, toodete reklaamimisel jne. Oma kasutusaladel on ta muutunud kõikehõlmavaks jõuks, mida võimalikult palju kasutatakse. Meediast on saanud niivõrd määrav tegur meie igapäevaelus, et ilma selleta ei kujutaks elu ettegi. See kõik teeb temast ohtliku relva, mille abil võib inimesi üksteist tapma, või siis meie endi koduplaneeti hävitama panna. Sellepärast peab olema ääretult ettevaatlik meediasse uskumisega ja selle järgi tegutsemisega, tuleks olla kriitiline ja lausa skeptiline kõige kuuldu/nähtu suhtes. Miks nii? Eestlased peaksid väga hästi teadma, milline oli ajakirjandus Nõukogude Liidus. Viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus ...
Kanadas läbirääkimistel konkreetsemalt ja kindlas kõneviisis, samas situatsioonis kodus Jaapanis aga sealse kultuuriruumi nõuetele vastavalt tingivas kõneviisis ja vähem konkreetselt. Väärib märkimist ka tõsiasi, et osades kultuuriruumides toimub enese kohandamist partneriga rohkem kui teistes. Stereotüübid või raamistikud? Kui kohtume võõra inimesega, kellel on meist erinev kultuuritaust, siis on meil kaks valikut kas lähtume ,,kultuurilistest silmaklappidest" ja võtame teda kui tema kultuuriruumile ,,tüüpilist" esindajat ja käituda seega stereotüüpselt või teha natuke eeltööd (kas või käesoleva raamatuga) ning kujundada iseenda jaoks sobiva raamistiku, mille aluseks on pigem uuringute tulemused kui kontrollimata eelarvamused. Kultuuridevahelised oskused Alati on võimalik õppida teise kultuuri tavasid ja kombeid ning sellisel moel suhtlemist lihtsustada. Tekib aga küsimus, kas ühe kultuuri sügavam mõistmine
annaabi.ee 
