,,Pihtimuse"(1881) ja suure hulga usulisi publitsistlikke ja moraliseerivaid artikleid, mis tekitasid usulise liikumise, nn. tolstoilismi (selle propageerimise vahendiks oli kirjastus ,,Posrednik"). Selle kõlblusõpetuse põhimõtteks on kurjusele mittevastuhakkamine ja nn. lihtsustamine, s.o. lähenemine lihtrahvale, kes olevat usulise ja kõlbla tõe kandjaks. Oma suhtumises ristiusku ja kirikusse oli Tolstoi pessimist: evangeeliumide õige tuum olevat varjatud väliste tseremooniate, silmakirjatseva vagaduse ja sotsiaalse ülekohtu taha.(Eesti Entsüklopeedia lk 215) Joonis 5. Viimane ülesvõte koos abikaasaga 1910. Tolstoi sattus konflikti tsaarivalitsusega ning mitmed hilisemad teosed said ilmuda üksnes välismaal(nt ,,Ülestõusmine"). (Väike maailmakirjanduse leksikon lk 196) Ajakirjanduses kirjutati: "Meil on kakstsaari: Nikolai II ja Lev Tolstoi. Kumb neist on tugevam
oma mõistusele kindlaks. Peab silmakirjatsemist moodseks paheks ning kõiki moodsaid pahesid peetakse voorusteks. Mees ei tunnista ennast mitte milleski süüdi ning lubab samas vaimus jätkata nagu ennegi, ainult targemalt. Sganarella arutleb pikalt ning jõuab oma arutlemisega lõpuks sinnamaani, et mees läheb põrgusse. Don Juan kiidab tema suurepärast arutelu. KOLMAS STSEEN Don Carlos soovib Don Juaniga viisakalt ära leppida, tingimusel, et mees tema õega abiellub. Don Juan vastab silmakirjatseva tooniga, et kahjuks ta ei saa enam, kuna taevas ei luba seda. Tahab nüüdsest rangete eluviisidega tasa teha, minevikus tekitatud patte. Don Carlos tunneb, et kui mees tema pakkumist vastu ei võta ss ta solvab tema perekonna au. Küsib, et kas ta tõesti arvab ,et võib end toredate vabandustega petta. Don Juab peidab ent n.-ö. taeva taha. Mees ähvardab talle kättemaksta. Elame-näeme. NELJAS STSEEN
annaabi.ee 
