esimese suure romaani "Punane ja must" tarvis välja tegelaskuju, kellel on temaga sarnane saatus ja kes püüab ajastu vahenditega selle vastu võidelda. Julien Sorel on puusepa poeg, kena noormees, kes ei kõlba käsitööliseks, mille tõttu teda kodus narritakse, ja ta plaanib üha kindlamalt tõusta kõrgematesse ühiskonnakihtidesse. Julien tahab iga hinna eest au ja kuulsust, samas väga hästi teades, et peab selle eesmärgi nimel oma parema mina alla suruma, hakkama silmakirjatsejaks. Teesklusest peab saama tema kunst ja tasuks olgu võim ja kaunite naiste armastus. Kas mitte kõik auahned noormehed ei lähe seda teed? Kas selleks, et kuuluda kõrgemasse seltskonda, ei tule mitte alati valetada, petta ja võrgutajana läbi lüüa? Loo lõpul ütleb Julien endale: "Kaasaegsete mõju haarab mind enesega kaasa. Kõneldes üksi iseendaga, ainult kahe sammu kaugusel surmast, olen ma ikka veel silmakirjalik...Oo 19. sajand!" 1830. aastal ilmunud romaani alapealkirjaks ongi "XIX
Stendhali „Puna Julien Sorel on puusepa poeg, kena noormees, kes ei kõlba käsitööliseks, mille tõttu teda kodus Hulljulged Romaan ne ja narritakse, ja ta plaanib üha kindlamalt tõusta kõrgematesse ühiskonnakihtidesse. Julien tahab ja must“ iga hinna eest au ja kuulsust, samas väga hästi teades, et peab selle eesmärgi nimel oma ülivõimsad parema mina alla suruma, hakkama silmakirjatsejaks. Teesklusest peab saama tema kunst ja pidid tasuks olgu võim ja kaunite naiste armastus. Kas mitte kõik auahned noormehed ei lähe seda Stendhali teed? Kas selleks, et kuuluda kõrgemasse seltskonda, ei tule mitte alati valetada, petta ja ettekujutus võrgutajana läbi lüüa? Loo lõpul ütleb Julien endale: "Kaasaegsete mõju haarab mind enesega e kohaselt
Suure osa üllitisest pühendab Krjutškov Liidu vajalikkuse ja selle lagunemise kahjulikkuse tõestamisele.46 Siin on autori märksõnadeks “reetmine”, “lõhkumine”, “kokkuvarisemine” (развал) ja “positsioonide loovutamine”. Gorbatšovi ja Jeltsini kõrval väärib Krjutškovi halvakspanu eriti Aleksandr Jakovlev, keda autor nimetab nõukogude ühiskonna “väljapaistvaks purustajaks”, Andropovi eeskujul “petturiks” (проходимец), “silmakirjatsejaks” ja “meie ajaloo kurjaks geeniuseks”. Jakovlevi suhtub ta ülima põlguse ja vihkamisega ning kahtlustab teda koostöös USA eri- teenistustega.47 Jakovlev ja Gorbatšov kui riigi ja partei lammutajad olid üksmeel- sed strateegia ning taktika küsimustes, kuna peremees oli neil üks – Washington, kellega nad olid end sidunud, väidab endine julgeoleku juht. Enne augustit 1991 olevat riik olnud ohtlikul määral välismaa “mõjuagentide” võimu all ja see inspi-
annaabi.ee 
