eest. Periderm - ajutine pinnaektodermi välimine kiht Basaalkiht - sisemine pinnaektodermi kiht Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli, mis areneb läätseks. Reetina (võrkkesta) moodustumine - arenev lääts signaliseerib parakriinselt (FGF) silmakarikarakke arenema reetinaks.
pärinevad neuraalharjast Mitte-sensoorsed plakoodid: karvade, hammaste, sulgede, rinna- ja higinäärmete plakoodid. Neuraalharjale annab aluse osa neuroneid NH-st ja osa trigeminaalsest plakoodist. Trigeminaalne plakood – osa neuroneid NH ja osa plakoodist. Epibranhiaalne plakood – sensoorsed neuronid 71. Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood-läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul- silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Silma sarvkestale langevad valguskiired läbivad silma eeskambri (täidetud vesivedelikuga, toodetud ripskeha poolt), murduvad silmaläätses, läbivad silma klaaskeha ja langevad silma tagaseinas
annaabi.ee 
