Perekonda Bacillus kuulub peaaegu 250 liiki. Meditsiiniliselt olulised on õnneks neist ainult vähesed. Bacillus anthracis põhjustab haigestumist antraksisse ning on Bacillus perekonna tähtsaim liige. Seda liiki peetakse kõige kardetumaks bioloogilises sõjas. 2001. aastal US Postal Service kaudu levinud antraksi spoorid tõid uuesti esile selle bakteriga seotud potentsiaalsed ohud. Teine kliiniliselt tähtis liik on Bacillus cereus, mis põhjustab gastroenteriiti, traumaatilisi silmainfektsioone, kateetriga seotud sepsist ning harva tõsist pneumooniat (Murray et al., 2012). Bacillus cereus põhjustab kahte erinevat toidumürgistusega seotud sündroomi: äkktekkeline emeetiline sündroom koos iivelduse ja oksendamisega, ning aeglase kuluga kõhulahtisuse sündroom. Teised Bacillus liigid, eriti B. cereus, vähem ka B. subtilis ja B. licheniformis, on perioodiliselt seostatud bakterieemia/septitseemia, endokardiidi, meningiidi ja haavade, kõrvade,
Retikulaarkehakesed omavad ensüüme, sünteesivad endale oma DNA ja RNA, proteiinid ja lipiidid. Neil puudub aga võime sünteesida energiarikkaid adenosiintrifosfaate (ATP-d). Seetõttu nimetatakse neid "energiaparasiitideks", elutsedes raku sees. C. trachomatis Chlamydia trachomatis jaotub 3 grupiks, millest kaks põhjustavad haigusi inimestel. Inimestele patogeensed klamüüdiad jaotatakse edasi 15 serotüübiks e. serovariandiks (A-L), millised tekitavad erinevaid haigusi: silmainfektsioone (pimedaksjäämist põhjustavat trahhoomi), silma ja suguteede infektsioone (LGV ja klamüdioosi) ning vastsündinute haigusi. Trahhoom § Trahhoom. Trahhoomi põhjustavad C. trachomatis'e 4 serovarianti: A, B, Ba, C . Haigus kujutab endast kroonilist keratokonjunktiviiti, mis võib põhjustada pimedaksjäämist. Inkubatsiooniperiood on 3-10 päeva, enamasti haigestuvad konjunktiviiti lapsed või noorukid, mõnikord võib tegemist olla segainfektsiooniga