Seega on geneetilise haiguse tõrjeprogrammi esmane ülesanne eristada normaalseid homosügoote heterosügootidest (kandjatest). Selle saavutamiseks on kasutusel erinevaid meetodeid 59. Mis on kliiniline seire? Mida on võimalik selle alusel teha pidades silmas defektsete geenide kõrvaldamist populatsioonist? Kliinilisel uurimisel on võimalik avastada paljusid geneetilisi defekte. Näiteks koertel on võimalik selliselt määrata paljusid geneetilisi silmadefekte– progresseeruvat retinaalatroofiat, retinaaldüsplaasiat ja mitut liiki katarrakti. Kui defekt on tuvastatav enne looma paaritusiga, siis on võimalik ka efektiivselt teostada selle vastast selektsiooni. Loomade kliinilisel läbivaatusel rajanevad geneetiliste haiguste tõrjeprogrammis on võimalik rakendada järgnevaid meetmeid defekti esinemissageduse vähendamiseks: 1) defektsete isendite praakimine e. retsessiivsete homosügootide vastu suunatud selektsioon; 2) defektsete
Üks paarituses kasutatav vanem on homosügootne normaalse alleeli osas. 58. Mis on (retsessiivse) päriliku haiguse tõrjeprogrammi esmane eesmärk? Eristada normaalseid homosügoote heterosügootsetest kandjatest. 13. 59. Mis on kliiniline seire? Mida on võimalik selle alusel teha pidades silmas defektsete geenide kõrvaldamist populatsioonist? Kliinilised uuringud (silmauuringud). Näiteks koertel on võimalik selliselt määrata paljusid geneetilisi silmadefekte– progresseeruvat retinaalatroofiat, retinaaldüsplaasiat ja mitut liiki katarakti. Kui defekt on tuvastatav enne looma paaritusiga, siis on võimalik ka efektiivselt teostada selle vastast selektsiooni, kui neid ei kasutata aretuses – defektsete homosügootide vastu suunatud selektsioon. Või defektsete isendite vanemate praakimine – osaline heterosügootide vastu suunatud selektsioon. 60
annaabi.ee 
