inimene punastab või kahvatab, võib tõusta ka vererõhk *hingamises erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib ''hing kinni jääda '' *seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskus tunnet, hirmu korral tunneme ,et suu kuivab *sise ja välisnõrenäärmete töös adrenaliinieritus suureneb põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul . Muutused toimuvad ka silmaavas ( pupill suureneb, kui kohatakse meeldivat inimest), vere sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Schachter- Singeri emotsiooniteooria Uurisid kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsiloogiline aktiveerumine 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida välis stiimulid ( ootamatu üllatus ) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni( erutunud inimesed
jääda. c) Seedeelundkonna töös – Ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral tunneme, et suu kuivab. d) Sise- ja välisnõrenäärmete töös – Adrenaliinierituse suurenemine põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul. Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere, sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Emotsioonide näo- ja kehaväljendused – Olulist infot selle kohta, mida inimene tunneb või üle elab, annavad ka näo-ja kehaväljendused (Miimika, žestid, poosid). 5) Emotsionaalsed seisundid – Emotsiooni tekkekiiruse , tugevuse ja kestuse alusel eritatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid : Meeleolu – Mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust
Oma olemuse poolest jagunevad emotsioonide avaldumisnähtused näoväljendusteks ja zestideks ning psühhofüsioloogilisteks reaktsioonideks. Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused Need ilmingud on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi: südame ja veresoonkonna töös hingamises seedeelundkonna töös sise- ja välisnõrenäärmete töös Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere ja sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Emotsioonide näo- ja kehaväljendused Need on tähtsad suhtlusvahendid: mõningail andmeil toimub suhtlemine 55-60% ulatuses just mittesõnalise keele abil. Kui sõnadega edastatakse eelkõige teavet, siis mittesõnaliselt väljendatakse rohkem oma hoiakuid ja arvamusi. Emotsiooniväljendust kujunemine Peale sünnipäraste väljendusreaktsioonide on inimesel ka õpitud emotsiooniväljendusi. Need
annaabi.ee 
