Antud haiguse puhul on lapsel eelkõige vaja tunnet, et temast saadakse aru ning ollakse toeks, selle eelduseks on aga teadlikkus. Autoagressiivse käitumisega lapsed tihtilugu ei räägi kellelegi enda muredest, sest häbenetakse ja kellelegi rääkides tihti mõistetakse neid hukka. Antud referaat tõi ka välja vanusevahemiku, viisid, psühhosotsiaalsed tegurid ning ravivõimalused tahtliku enesevigastamise kohta, mis loodetavasti on silmaavajaks lugejatele. Antud referaadi eesmärk ongi tuua valgust niivõrd raskele probleemile, et noored meie ümber ei peaks üksi enda muredega elama. Kasutatud kirjandus Beinumi, M., Sweetingi, H., Young, R. ja West, P. (2007). Young people who self-harm. British Journal of Psychiatry, 191, 44-49. 9 http://bjp.rcpsych.org/content/bjprcpsych/191/1/44.full.pdf Hawton, K ja James, A. (2005)
tumedamat poolt. On huvitav kritiseerida Tuglase teost, kuna Tuglas on tuntud ka ise väga maineka kriitikuna. Olgugi et suuremosa sellest feministlikust analüüsist nende kahe hinnatud autori kohta on kriitika, ei muuda minu sõnad neid halbadeks kirjanikeks. Siin essees püütakse neid teoseid vaadata külgedest, milles olevaid aspekte tavaliselt kas tähele ei panda või nendele lihtsalt ei keskenduta. Ehk on antud analüüs silmaavajaks mõnele, kes teoseid "kinnisilmi" loeb ning varjatud tagamõtteid või tulevasi mõjutegureid neis ei märka. Olenemata kõigest öeldust on tegemist siiski kahe väga armastatud ning lugejate seas hinnatud teostega, mis on äärmiselt kaunilt kirja pandud. Igat raamatut saab analüüsida ning kritiseerida negatiivses alatoonis, kuid seda ei pea nii tegema. Antud essee puhul leidsin ma ühendavad faktorid, mis andsid mulle võimaluse neid teoseid kritiseerida ning hoopis teisest