Tööstusliku revolutsiooni mõjul võeti kasutusele ka uusi ehitusmaterjale. Kuni 18. saj lõpuni olid põhilisteks materjalideks looduskivi, puit ja tellis. Kuna hoonete mahud suurenesid (hakati ehitama mitmekorruselisi hooneid) ning sooviti ehitada vastupidavamaid ehitisi, siis hakati ehituses kasutama esmakordselt metalli, milledest populaarsemad on teras ja malm. Suurt populaarsust kogus sillaehitus, kus hakati kasutama raudkonstruktsiooni. Sillaehitust viisid läbi pigem insenerid kui arhitektid. Samuti muutus kandvate ja kantavate ehitusosade vahekord. Kandvad osad, mis oli varem nõrgemast materjalist (nt puit) asendati raudkonstruktsioonidega, mis võimaldas ehitada ulatuslike lagesid (nt sellist lahendust näeb Pariisi raamatukogul, kus lage kannavad peened raudpostid). Ka klaaspinna kasutamine oli tollel ajal märkimisväärne uuendus. Hoonete fassaadid muutusid selliseks, et suur osa sellest fassaadist moodustas
Edasise töö käigus esialgset lahendust mõnevõrra muudeti. Leningradis projekteerimise tingisid silla gabariidid. Toonaste normide kohaselt tohtisid Eesti projekteerimisasutused projekteerida sildu, mille pikkus jäi alla 100 meetri. Suuremate sildade projektid tuli nö kohustuslikus korras tellida väljastpoolt. Nõukogude aja sillaehituse puhul on üsna palju räägitud militaaraspektist. Tavatasandil seostatakse nõukogude sillaehitust kui üledimensioneeritud ehitusmahtudega valdkonda, mille esmaülesanne oli tagada sõjaaja vajadused. Sildade projekteerijad pidid küll arvestama nõukogude sõjaväe rasketehnikaga, kuid midagi väga erakordset see siiski ei sisaldanud. 1970. ja 1980. aastatel kehtinud ehitusnormide järgi tuli sildade projekteerimisel lähtuda kahest etteantud numbrist. Neist esimese puhul oli tegemist 60-tonnise tankiga, arvestuslik koormus 12 tonni meetri kohta
ebaefektiivsust. Välistamise võimalus, kui välistatakse need tarbijad, kelle piirkasulikkus ületab piirkulu, viib aga tarbimise Pareto-ebaefektiivsuseni, sest esineda võib hüve alatarbimine. Silla näitel: kui jätta välistamine kõrvale, pole justkui kedagi, kes sillaehituse eest maksaks. Kui küsida sillamaksu, vähendaks see aga tarbimist ning kaasneks efektiivsuse kaotus. Mõistlikum oleks siis rahastada sillaehitust kõigi inimeste poolt kindlasummalise maksuga. 13 83.Selgitage sillamaksust tuleneva tarbimise efektiivsuse vähenemise olemus? Sillamaksust tuleneva tarbimise efektiivsuse vähenemise olemus seisneb sillamaksu tõttu ära jäetud sillaületamistes. See tähendab, et sild sai küll ehitatud, kuid terve hulk inimesi sellest välistamise tõttu kasu ei saa ning nende saamata kasu on suurem kui maksjate saadav kasu
annaabi.ee 
