· Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882. a Sankt-Gotthardi tunnel Alpides, mis lühendas teed mitukümmend km. · Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduv rippsild, mille korral peatrossid ankurdatakse peatalade külge. Talasild on sild, mille korral raskust kandvad talad (silladekk) toetuvad kahe otspunktiga tugedele. Kõige
1950-1970 pontoonsild (autod) 1957- ..... Võidu sild 1959 -..... Kaarsild 1970- 1989 pontoonsild (jalakäijad) 1981- .... Sõpruse sild 1993- 2007 raudsild 1996- ... Kroonuaia sild 2003- .... Turusild 2009- .... Vabadussild. Silla tüübid Üle Emajõe on tänaseks ehitatud kuus silda, mis kõik on oma ehituselt erinevad. Toon välja Tartus esinevate sildade tüübid, koos mõistetega. Vantsild sillatüüp, mille korral silladekk ripub otse püloonide (rippsilla või muu massiivne tugipost) 2 külge kinnituvate vantide (kaablite või jäikade tõmbevarraste) küljes. Vantsild on toimivatelt jõududelt pigem konsoolsilla kui rippsilla moodi, kuigi vahel, näiteks Tehnikaleksikonis, loetakse vantsilda välise sarnasuse põhjal rippsilla variandiks. Vantsilla raskust kannavad püloonid, rippsilla raskust peavad kandma ankrud. 3 Näiteks Turusild. Joonis lk. 7 Kaar- ja raamsillad
peaaegu 2 kilomeetrini (1991 m) (Virola 1999). Euroopasse jõudis rippsilla idee Hiinast arvatavasti Varrantiuse jutustuse kaudu 17. sajandi alguses. Infot esimeste Euroopa sildade kohta on vähe. Arvatakse, et esimene sild ehitati Euroopas alles sajand hiljem 1741. aastal üle Teesi jõe. Kettidega ülesriputatud sild oli mõeldud jalakäijatele ning selle ava laius oli 21 m. Seda peetakse ka esimese rippsillaks, mille tarindusskeem vastas tänapäeva omale (silladekk rippus sepistatud ahelalülidest koosneval ketil). Varasematel oli käigutee kinnitatud vahetult kandeköiele ja järgis rippjoont. Esimesed suuremad sillad ehitati Ameerikas Philadelphias 1809 (74 m) ja 1816 (124 m). Rippsildade ehitustehnilised lahendused ja väljendusviis ajendasid insenere üha pikemaid sildu projekteerima. Inseneride hea töö tulemusena ehitati 1827. aastal üle tormise Menai väina sild (kogupikkus 353 m, rippava suurus rekordiliselt 177 m)
annaabi.ee 
