Õigus olla mina ise – tal on õigus olla selline nagu on teda kujundanud temas peituvad geneetilised pärilikkusetegurid. Vanemad ei suhtu temasse eelarvamustega või sooviga, et ta oleks keegi teine. Näiteks sünnib tüdruk, kuid vanemad ootasid nii väga poissi ning suhtuvad tüdrukusse tõrjuvalt ja ootavad temalt rohkem. Õigus hellusele – see õigus jõuab lapsele erinevate aistingute vahendusel: hella ja sooja pilguna, sõbraliku hääletoonina ning silituste kaudu. Õigus kasvamisele – sõprussidemete loomisele kogu lapsepõlve ja noorpõlve jooksul ilma, et teda piirataks usuliste, poliitiliste ja vanade mõtteharjumuste tõttu. Õigus kogeda, et temast hoolitakse – Igale lapsele on äärmiselt oluline teada, et vanemad temast huvituvad ja võtavad teda tõsiselt ning sellisena nagu ta on. Siinkohal on ka lapsele oluline kogeda, et vanemad seda talle ka väljendavad ja tunda huvi tema käekäigu üle.
Ta kuulis d'Artagnani sisse astuvat, kuid ei tõstnud pead. Noormees läks ta juurde ja võttis tema käed. Siis hakkas Ketty nuuksuma. Nagu d'Artagnan oletas, oli mileedi kirja saades rõõmujoovastuses oma ' teenijale kõik jutustanud ja siis tänuks selle eest, kui hästi ta seekord oli korralduse täil nud, andnud talle koti rahaga. Ketty oli oma tuppa jõudes visanud koti nurka, kus see nüüd lebas. Kolm-neli kuldraha oli veerenud vaibale. Vaene tüdruk tõstis d'Artagnani silituste peale pea. Isegi d'Artagnan oli ehmunud, nähes ta erutatud nägu. Ketty pani anuva ilmega käed risti, kuid ei julgenud öelda sõnakestki. Nii tundetu kui d'Artagnani süda oligi, siiski haaras teda see tumm valu, kuid ta hoolis liiga palju oma kavatsustest ja eriti nendest, millega ta praegu tegeles, et varem koostatud plaanis midagi muuta. Nii ei jätnud d'Artagnan Kettyle mingit lootust, et laseb ennast kõigutada, ja kinnitas, et teeb kõike ainult kättemaksuks.