Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid. Tantaali reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid TaS ja TaSi,räniga 4 silitsiidi TaSi,Ta Si ,Ta Si ja Ta Si ,kõik rasksulavad püsivad kristallained. Reageerimisel booriga tekivad mitmed boriidid,sh ülirasksulav TaB , Üldiseld kaldub Ta (nagu ka Nb)moodustama lisaks veel mittestöhhiomeetrilisi ühendeid mitmete eelnimetatud elementidega. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Elementide keemia" http://web.zone.ee/chemistry/Ta.htm
Selle tõttu on boriidide struktuur keerulisem . Boriide saadakse elementide sünteesimisel vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel või siis kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest üpriski sarnased boriididele. Nad on head soojus ja elektrijuhid ja on happe ja ka leelise kindlad. Osad silitsiidi ei oksudeeru isegi kõrgel temperatuuril. 2.3 Segakeraamika Segakeraamika aluseks on kahe või rohkema raskesti sulava materjali segu. Kõige tavalisemad segakeramika esindajad on näiteks karbiidid jne. 5 Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tardlahused või keemilised ühendid.
moodustuvad fosfori sulfiidid (P4S3, P4S10 jt) · Süsinikuga reageerib fosfor väga kõrgel temperatuuril (üle 2000 °C) moodustades karbiide, mida siiski tavaliselt saadakse kaudsel teel. · Fosfori reagerimisel süsinikdioksiidiga üle 650 °C juures toimub järgmine reaktsioon: P4 + 6CO2 P4O6 + 6CO · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. 6 Ühendid · Fosfori hapnikuühendid Fosfori ühendeist hapnikuga märgime järgmisi: P O 10, P 4O6, · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P 4O6 tekib fosfori põlemisel õhu või hapniku vajakul. P4O6 on väga mürgine valge kristalliline aine, mis väliselt meenutab vaha. Ta reageerib veega,
· Väävli sulatamisel valge fosforiga kõrgematel temperatuuridel (üle 230 °C) moodustuvad fosfori sulfiidid (P4S3, P4S10 jt) · Süsinikuga reageerib fosfor väga kõrgel temperatuuril (üle 2000 °C) moodustades karbiide, mida siiski tavaliselt saadakse kaudsel teel. · Fosfori reagerimisel süsinikdioksiidiga üle 650 °C juures toimub järgmine reaktsioonP4 + 6CO2 _ P4O6 + 6CO: · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. Tuntumad ühendid FOSFORI OKSIIDID Fosfor moodustab palju oksiide, kuid neist põhjalikumalt on uuritud järgmiseid oksiide: P4O6, P4O7, P4O8, P4O9, P4O10. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid. P4O10 molekuli struktuur.
moodustuvad fosfori sulfiidid (P4S3, P4S10 jt) · Süsinikuga reageerib fosfor väga kõrgel temperatuuril (üle 2000 °C) moodustades karbiide, mida siiski tavaliselt saadakse kaudsel teel. · Fosfori reagerimisel süsinikdioksiidiga üle 650 °C juures toimub järgmine reaktsioon: P4 + 6CO2 P4O6 + 6CO · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. Tuntumad ühendid FOSFORI OKSIIDID Fosfor moodustab palju oksiide, kuid neist põhjalikumalt on uuritud järgmiseid oksiide: P4O6, P4O7, P4O8, P4O9, P4O10. Enamasti on fosfori oksiidid värvusetud ja praktikas valged, kuid näiteks P4O on punakaspruun ja P4O2 oranzi värvi kristalne aine. P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid