allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse silindri sisepind ehk peegelpind umbes 0,1 mm paksuse kroomikihiga. Silindri paremaks jahutamiseks valmistatakse silindri välispind ribilisena. Gaasijaotuseks on silindriseintes sisse- ja väljalaskeavad ning läbipuhkekanal. Silindri külge kinnitatakse karburaator ja summuti. Silindri ülaosas on keermestatud küünlaava. Silinder kinnitatakse karteri külge tikkpoltidega. Silindri ja karteri liitekohta pannakse tihend. Kolb võtab vastu paisuva gaasi rõhu ja edestab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile. Kolb valatakse alumiiniumsulamist. Kolvi ülaosas on ringsooned kolvirõngaste paigaldamiseks. Sooni on kas 2 või 1. Kolvi alaosa ehk juhtpind ei lase
pole, sest seda ülesannet täidab kolb. Nagu mootorite töö- jalasketoru. tsüklite käsitlemisel selgus, avab ja suleb kolb oma edasi- Pikendamaks küttesegu sissevoolu kestust karterisse, tagasi-liikumisel sisselaske-, ülevoolu- ja väljalaskekana- käsutatakse mõnikord (näiteks jalgratta-abimootoritel leid silindriseintes, millega ta korraldabki gaasijaotust. #-6) pöördsiibriga gaasijaotust. Siin ei sisene küttesegu Samal ajal täidab mootorikolb ka silindri täitepumba kolvi karterisse mitte silindriseina aknast, vaid läbi väntvõlli ülesannet. Seejuures võib silindri läbipuhumine, s. o. küt- kaela, mille õõnsus ning väljalõige täidabki pöördsiibri
annaabi.ee 
