2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule. 7. 2-taktilisel mootorile: ei olegi karteri tuulutust, sest küttesega kõib läbi karteri. 8. silindri tööpinda viimistletakse: oonimise meetodil. 9. väntvõlli laagriliugudele ei soovitata panna õli sest: et need ringi ei hakkaks käima koos väntvõlliga. 10
180kW-ne mootor, olid erilised ka auto uksed, mis avanesid ülesse. Selle kahekohalise kupee tippkiirus ulatus üle 260km/h, mis tegi autost kiireima tootmises oleva neljarattalise. Mootori hooldusnõuded olid väga kõrged. Erinevalt tavalisest elektroonilise juhtimisega sissepritsesüsteemist, mehhaaniline kütusepump jätkas kütuse edasi pihustamist mootorisse ajal, kui süüde oli välja keeratud aga mootori pöörded alles peatusid. Bensiin muidugi ei põlenud, vaid pesi maha õli silindriseintelt ja vajus alla karterisse, kus segunes mootori õliga ja kui autoga ei sõidetud piisavalt kaua või piisavalt agressiivselt, siis bensiin ei saanud õlist ka aurustuda, probleemi suurendas suur õliradikas ja ka suur õlikogus (10 liitrit). Kuna auto oli mõeldud rohkem ringrajale, mitte tänavale, siis oli enam kui garanteeritud, et õli temperatuur ei jõudnudki vajaliku pügalani. Seetõttu ainuõige lahendus oli muuta lühikeseks õlivahetusvälp, mis oli 1600 km.
3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 8 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse 9 Keps 1
3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga 6 sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse Keps 7 1
väga erinevaid nagu näiteks malm- või alumiiniumsulamist plokk. Mootori plokk 4.2 Kolvid - mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvid 4.3 Kolvirõngad - kolvirõngad on sisepõlemismootori detailid, mille ülesanne on tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. Kolvirõngad 4.4 Kolvisõrm valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud. Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas. Mitteujuv kolvisõrm liigub ainult kolvi silmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades (kuumpress). 4.5 Silindrihülss eraldi valmistatud silindreid nim
lahku ja ajapikku kogunedes põhjustab aastaid hiljem L e e k p u n k t on temperatuur, mille juures õhuga segu- raske haigestumise. nenud õliaurud kokkupuutel lahtise leegiga süttivad. Tankimisel tuleb alati seista tuulepealsel küljel, et väl- Mida kõrgem leekpunkt on, seda parem. Madala leekpunk- tida bensiiniaurude sissehingamist. Suuga ei tohi hoopiski tiga õli põleb silindriseintelt hõlpsasti ara ja suurendab bensiini voolikust välja imeda. Kui etüülitud bensiin satub seega kulumist. Mootoriõlide leekpunkt on 16 0 . . . 200 °C kätele või muudele katmata kehaosadele, tuleb neid kõhe (transmissiooniõlidel 95 ... 180 °C). pesta vee ja seebiga. Riietesse imbunud bensiin kõrvalda- Õlis ei tohi olla mehaanilisi lisandeid (liivateri, tolmu, takse sealt tuulutamisega vabas õhus. Etüülitud bensiiniga metallipuru jms.) ja vett
annaabi.ee 
