Mootori karteriks.Selles pöörleb väntvõll ja paikneb õlivaru, et õli välja ei valguks tihendavad õlivanni ja klapikambrikaan tihendid. Gaaside rõhu võtab vastu kolb.Selle ülemist pinda nim. kolvipõhjaks ja silindrist osa juhtpinnaks.Seal on kaks silma milles asub torujas kolvisõrm.Kolvi ülaosa soontes on rõngad.Neist ülemisi nim. surverõngasteks:nad väldivad gaasi läbitungimist põlemiskambrist karterisse. Alumine õlirõngas on vajalik selleks, et õli ei satuks silindriseinalt põlemiskambrisse. Kolvisõrm saab silmades pöörduda ja kannab jõu kolvilt kepsule. Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad
sõidul, et säästa piduriklotside hõõrdkatteid. Järskudel lan- gudel lülitatakse pidurdusmõju suurendamiseks eelnevalt reneb pidurdamise sujuvus, millest omakorda sõltub moo- sisse madalam käik. Mootoriga pidurdamisel ei tohi süüdet torratta stabiilsus. Sidur tuleb lahutada hetkel, mil moo- välja lülitada, sest vastasel korral peseb kondenseeruv torratta kurus võrdsustub käsutatava käigu minimaalkü- bensiin õlikile silindriseinalt ja ka madalama käigu sisse- rusega. Eriti oluline on lahutamata siduriga pidurdamine lülitamisega võib tekkida raskusi. Kahetaktiliste mootorite libedal teel. Mootorpidurdust saab tõhustada, kui kiiruse puhul, kus õlitus sõltub ärakuliitatud kütusehulgast, on vähenedes siirduda järjest madalamatele käikudele. See kestval allamäge sõidul kasulik aeg-ajalt lahutada sidur ja vähendab märgatavalt pidurite kulumist, kuid selle kätte-
annaabi.ee 
