f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Need on ka põhipuudused, miks tänapäeval lennukimootoritel kasutatakse õhkjahutussüsteeme. Õhkjahutussüsteemi ehitus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega. Väljalaskegaaside temperatuur Väljalaske- ehk heitgaaside temperatuuri (exhaust gas temperature EGT) anduri paigatus mootorite juures on erinev. Üldlevinud paigutuskoht on ca 4" silindripeast heitgaaside kollektori suunas.
jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur. 20 6.2 Õhkjahutus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi suunamist mootoriruumist lennuki salongi.
jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur. 18 6.2 Õhkjahutus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega (cowl flaps). Zalusiid hoitakse avatuna mootori töötamisel maapeal ja suletuna lendamisel. Osadel lennukitel kasutatakse lisatorusid (augmenter tube) õhu edasi
2. käiviti, mis on kas mootorsaega kokku ehitatud või äravõetav; 3. ohutusseadised, mis peavad kaitsma saemotoristi töövigastuste eest; 4. kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud
Soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks kolb- tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
annaabi.ee 
