paiknevad rõngad.2 ülemist rongast on survekompresiooni rõngad ja alumine rõngas on õlirõngas.Valmistatud malmist või terasest. Kompressiooni(surve)rõngas tihendab silindri ja kolvi vahelist lõtku ja õlirõngas võtab silindri seintelt üleliigse õli ja juhib karterisse tagasi.Ülemine rõngas on pealt kroomitud järgmine tinaga kaetud, õlirõngas võib olla ühestükis või kombineeritud(4 tükki). Kolb oma mõõtmetelt on kooniline ja ovaalne ning kuumenedes muutub ta silindriliseks ja ringikujuliseks. Kolvisõrm- valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud.Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas.Mitteujuv kolvisõrm liigub ainultkolvisilmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades(kuumpress). Keps- ühendab kolvi liikuvalt väntvõlliga.Stansitud(legeeritud) terasest.Keps koosneb alumisest lahtivõetavast ja ülemisest mitte lahtivõetavast peast ja neid ühendab säär.
enam levinumaks materjaliks on alumiiniumi sulam. Nad on kerged, samas tugevad, juhivad hästi soojust, väikese hõõrde teguriga. Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna. Uus kolb on ka ovaalne. Kolvi läbimõõt on kolvi silmadega risti suunas suurem, kui kolvi silmade suunas. Töösooja mootori korral muutub kolb soojuspaisumise tulemusel silindriliseks. Soojuspaisumise tulemusel võib kolb silindrisse kinnikiiluda, selle vältimiseks tehakse mõningatele kolbidele T kujulised sisselõiked e paisumispilud. Kolbi põhi võib olla tasapinnaline või eri kujuliselt süvistatud, eriti diiselmootoritel. Selline kolbi põhi võib moodustada põlemis kambri või selle osa. Kolbi pea välispinnale on töödeldud ring sooned, surve rõngaste ja õlirõngaste jaoks. Pea põhi ja
tähendab, et algul valitud reaktsioonjõu suund kerge kinnitusvarda sihil osutuski õigeks. Kui aga reaktsioonjõu arvuline väärtus tuli negatiivne, siis see tähendab, et reaktsioonjõu tegelik suund on esialgu võetud suunale täpselt vastupidine. Nii või teisiti, aga ülesande lahendamise lõpuks on reaktsioonjõu suurus ja täpne suund alati käes. 5. Kinnitus silindrilise liigendiga, liigend on aluse küljes kinni. Seda kinnitust nimetatakse ka silindriliseks šarniiriks. Silindrilise liigendi ehk šarniiri puhul on aluse küljes liikumatu polt (joonisel 4.12 sinakas ümmargune polt). See polt on pandud läbi keha küljes J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 28 oleva silindrilise ava. Poldi telgjoont nimetatakse liigendi (ehk šarniiri) teljeks. Joonisel 4.12 kujutatud silindrilise liigendi telg on joonisega risti ja läheb mööda z-telge.