- okas- ehk ogarullid (joonis 3.2). Rõngasrullidel tuleneb tööpinna kujundus rõnga kujust, mistõttu eristatakse järgmisi tüüpe: - rihvkiilrõngasrullid (joonis 6.2), - krihvrüngasrullid (joonis 6.3), - ketasrõngasrullid (joonis 6.4), - kiilrõngasrullid (joonis 6.6), - rehv- ehk ratasrõngasrullid (joonis 6.12). Rullide eritüübiks on keerdvarb- ehk spiraalvarbrull. 26. Rullide tehnilised ja tehnoloogilised iseärasused. Silinderrull on metall- või betoonsilinder, mille telje otsad toetuvad raamile kinnitatud laagritele. Betoonrull on betoonist valatud ja kasutatav raske soorullina. Enamkasutatav silinderrull on metallist seest tühi kinnine silinder, mille ühes otsas paikneb kork rullisse vee lisamiseks selle raskuse suurendamise eesmärgil (joonis 6.1). Kui silinderrulli tööpind (veerepind) on sile, siis on tegu silerulliga. Kui aga silerulli tööpinnale kinnitada pikilatid
Kaasaegsetel autokäigukastidel on kõik hammasrattad kaldhammastega. See suurendab nende tööiga ja vähendab hambumismüra. Enamiku käigukastide võllid toetuvad kahele kuul- või rull-laagrile. Kuullaagrid on rohkem levinud, sest nad võtavad hästi vastu nii radiaal-kui aksiaalkoormusi. Üherealisi kuul- ja rull-laagreid on hõlbus paigaldada ja neid ei tule täiendavalt reguleerida. Kui vajaliku töövõimega radiaalkuullaagri jaoks ei ole ruumi, kasutatakse silinderrull-laagrit. Sellisel juhul nähakse ette seadised telgkoormuse vastuvõtmiseks. Suure koormuse korral paigaldatakse laagrid paarikaupa, näiteks üherealine radiaalkuullaager kõrvuti silinderrulllaagriga. Koonusrulllaagreid ,kasutatakse sagedasti veetava võlli tagumisel otsal, kus esinevad suurimad telgkoormused ja kus 30 samasuguse töövõimega radiaalkuullaagri paigaldamiseks ei jätku ruumi. Et säästa