Tüüpiliseks leiuks on pitsatsilindrid, millel kujutati stseene mesopotaamia mütoloogia ja ajaloo ainetel nt (Gilgamesh maadleb härja ja lõviga). Assüürlased, akaadlased kasutasid rohkem kivi (kivireljeefid vt allpoolt), samuti pronksi. Sumerite skulptuurides on märgata emotsioone. Muhedad. Positiivsed. Erinev assüürlaste omadest, kus oli rohkem sõdimist ja kunigate ülistamist, kuigi ka sumeritel oli võitlusstseene, nt silinderpitsat, millel on kujutatud Gilgameshi härja ja lõviga maadlemas, kuid samas on need kuidagi "pehmemad" ja muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene. Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures). Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi.
Nn. Uri standart. Mosaiik: lasuriit ja teokarbid. Arvatavasti kõlakast mingile tundmatule muusikariistale 2400ekr. Kujutatud sõjakäiku, teisel pool religioosset protsessi. Akalandug ja meskalandug? Kuldsed kujukesed, mingi kits tagajalgadel Lüürataolised muusikariistad, kaunistatud härjapeadega, mitmest materjalist kokku pandud Kuldnõud šub-as'i ehted hauast Ur'is Peen ja filigraanne kullasepakunst. Silinderpitsat ja jäljend. Võivad olla kirjamärkidega või figuratiivsete kujutistega pitsat-jäljendi tegemiseks pitser- see mis järgib Tänapäeva allkirja funktsioon, Selleks et anda kiirelt edasi sõnum, ka siis kui ise ei ole kirjaoskaja. Akkadi periood 2350-2150ekr Sumeri linnriigid allutatakse Akkadi poolt Esimene kuulus valitseja Sargon I Akadi linna asukoht siiani teadmata. Mehed hakkavad olema karvased ja pikkade habemetega. Teooria, et mehed keerasid oma habemeid lokki ja ka vahatasid neid :)
Induse tegelik tsivilistasiooni ala Induse ääres. Tsivilisatsiooni päritolu tänaseni selgitamata. Induse muistised kuuluvad tänapäeval Pakistani alla. Induse tsivilisatsioon oli linnakultuur: Mohenjo-Daro ja Harappa Linnad veekogude (Induse) ääres - korrapärase planeeringuga, veevarustusega linnad, kanalisatsioonid vee ära juhtimiseks, arenenud metallurgia, spetsiifiline kiri Adoobtellistest ehitatud põletamata savi Arheoloogid 6-20 m kaevavad...... (Tsitadell ehk kindlus) Silinderpitsat silindrikujuline kivist pulk, millesse on graveeritud kujundid, pildid, hieroglüüfkirja Silinderpitsateid kasutasid juba sumerid Lingam - fallos Yoni vagiina Male kodumaa on India! Mohenjo-Daro isikukujutis näojooned, sotsiaalne staatus------------- Ratas-vanker Pronksist tantsijanna skulptuur Riik ja kiri - kooseksisteerimise toimimise viis; süsteem, kuidas toimida Harappa tsivilisatsiooni keskus 1500 e.m.a. Lihavõttesaare tsiv. 1000 e.m.a. U 1700 hakkab Induse tsiv
ela üle nuku staadiumit, kuna nad aurutatakse või kuivatatakse elusalt oma kookonis. 0,45 kg siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi. Siidi tootmisel kasutatakse mitut liiki siidiusse. Tegelikult ei ole tegemist usside, vaid röövikutega, kellest kooruksid liblikad. Siidiussidel on paar süljenäärmeid, mis toodavad läbipaistvat, kleepuvat vedelikku, mis õhuga kokku puutudes kõvastub. Sellest kõvastunud vedelikust saadaksegi siid. Võrgunäsa diameeter määrab niidi tiheduse. Silinderpitsat on silinder, millega rullides tekitati värskele savitahvlile pitsatijäljed. Silinderpitsat võeti kasutusele Mesopotaamias 3400 – 2900 eKr. Muistses Mesopotaamias oli igal jõukal inimesel oma silinderpitsat. Sellega kinnitati kõikvõimalikke dokumente, pitserid asendasid poolte allkirju. Kui kellelgi polnud pitsatit, vajutas ta dokumendile alla oma küüne jälje, mille kõrvale märkis kirjutaja: “selle ja selle küüs“ . Mida rikkam ja suursugusem oli
annaabi.ee 
