Lisaks vähendavad vahad sünereesi (lahusti eraldumist) ja aitavad kõrge õlisisaldusega toodete õlifaasis ära hoida n-ö ,,õli lekkimist". Vahad võivad ka mõjutada/parandada emulsiooni levitust. Emulsioonides on tüüpilised vahad karnauuba, tseresiin, parafiin, rasvalkoholid, kandelilla- ja mesilasevaha. 3.2.11 Silikoon Neid on emulsioonides kasutatud kaua, kuid viimase viie aasta jooksul on nende kasutamine järsult tõusnud. Silikoonidel on lai kasutusala, nt dimetikoonid võivad toimida ka pehmendajatena. 1% juures toimivad nad I kategooria nahakaitsena. Dimetikoonide kasutamisel tuleb nad kaasata õlifaasi, kuna nende lahustuvus on piiratud. Samuti võib nende emulgeerimisel olla mõningaid probleeme. Teised silikoonid hõlmavad tsüklilisi ühendeid, mis annavad nahale siidise tunde ja on vähem lenduvad kui vesi. Kuna nende nahalt aurustumiseks ei kulu kuigi palju energiat, tunduvad need silikoonid nahal väga kuivad
[15] Enamus kosmeetika teemadel blogijaid usuvad, et silikoonid ei pruugi olla kantserogeensed, kuid kuna toimelt on kreemides sageli kasutatav dimethicone väga sarnane mineraalõlidele, siis kasutades päeval silikoone sisaldavat kreemi, soovitatakse öösel lasta nahal loomulikult funktsioneerida. [24] Silikoonikiht kulub nahalt maha väga vaevaliselt. Keskmiselt 2-3 nädalaga hakkab silikoonikiht lagunema. Säilivusaeg on silikoonidel väga pikk ja näiteks dimethicone puhul võib lagunemisele looduses kuluda sadu aastaid. Siinkohal tuleks mõelda, mida see meid ümbritseva keskkonna jaoks tähendab.[1] 2.2.4 Ftalaadid 14 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftalaate kasutatakse
annaabi.ee 
