postid) TSEMENT TELLISED Liiv, lubi ja tsement segatakse Valatakse vormidesse Lõigatakse õigesse mõõtu Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Survetugevus Veeimavus Külmakindlus Paisumine Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS 3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist. Silikaattellisel alla 1,0 kg/m2·min KÜLMAKINDLUS Materjali omadus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja
Keraamiline tellis 2650 Kg/m³ 5.4. Graafik 1 - Korrapäraste materjalide tihedused 6. JÄRELDUSED Materjalide tabelis võib näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras ja kõige väiksema tihedusega puitkiudplaat. Katse tõestas ka seda, et kuna graniit ei ima vett, siis selle poorsus on väiksem (0,38%) kui silikaattellisel (24,81%). Et kontrollida arvutatud tihedusi võib tabelist juhuslikult valida näiteks keraamilise tellis, mille tiheduseks saime 1539 kg/m³. Internetist võib leida, et keraamilise tellise tihedus on 1500 kg/m³ [2], mis on enamvähem meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]
tihedus jääb vahemiku 2000-2600 kg/m³. Seega võib korrapärase kehaga katse õnnestunuks lugeda. Korrapäratute kehade katse oli natuke keerulisem ja seega tulemused võivad olla ebatäpsemad. Materjali absoluutne tihedus peab olema suurem, kui selle materjali tihedus pooridega, mis minul ka kajastus. Kui absoluutne tihedus on tunduvalt suurem keha tihedusest pooridega, siis on keha poorne ning veeskaalumiseks tuleb poorid katta. Nagu tuli välja, silikaattellisel ja keraamilisel tellisel on poorsus suur ning absoluutne tihedus ja tihedus, kus on sisse arvestatud poorid, on ka suurema vahega. 7. Kordamisküsimused 7.1 Ehitusmaterjalid jaotatakse tiheduse järgi rasketeks ja kergeteks materjalideks. Tihedus iseloomustab materjali kõige paremini. Materjali tugevus, soojusjuhtivus, poorsus, konstruktsiooni mass on oluliselt seotud materjali tihedusega. Poorsus iseloomustab materjali, kas vettpidavaks või vettivaks
2550-2700 kg/m3. Seega võib väita, et katsed on õnnestunud. Kuna graniit on üpriski suure tihedusega on tegu väga hea, kõva ja vastupidava ehitusmaterjaliga. Samuti ebakorrapärase kujuga silikaattellise tiheduseks sain 1946 kg/m3. Internetist Ehitusteabe leheküljel mainitakse, et üldjuhul on silikaattellise tihedus 1850-1950 kg/m3. Seega minu tulemus on lubatud piirides ning kuna meie grupp sai keskmiseks tiheduseks silikaattellisel 1925,5 kg/m3, on katse kõigil õnnestunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii minu kui ka grupi sooritatud tiheduse määramise katsed olid õnnestunud, kuna nad langevad kokku kirjanduses toodud andmetega. 9 7. Kordamisküsimused 7.1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust?
annaabi.ee 
