lõhenemisele, nad kaarduvad ja kõverduvad vähem kui ühest tükist detailid • Liimimisel konstruktsioonide kaal ei suurene, suureneb aga tunduvalt nende tugevus (võrreldes mehaanilise ühendusega) • Detailide ettevalmistus liimimisele vastab kaasaegsetele tootmistingimustele, võimalus maksimaalselt mehaniseerida tootmisprotsesse Liimitud puitkonstruktsioonides on kõige enam kasutatav sileservseotis (sileda vuugiga). Sileservseotist kasutatakse detailide mõõtmete suurendamiseks nii pikkuses, laiuses kui ka paksuses. Joonis 3.1. Sileservseotis laiuses ja paksuses Joonis 3.2. Kaldlõikeline sileservseotis Ühest tükist puitdetaili ristlõige ei tohiks olla suurem kui 50x100 mm. Vajalik on liimitavate toorikute hoolikas sobitamine, korralik liimimissurve ja toorikute aastarõngaste õige asetus. Kõige paremaks loetakse radiaallaudadest kokkuliimitud detaili.
erineva kuju ja mõõtmetega; - konstruktsioonid alluvad vähem ilmastikutingimustele (kahanevad, lõhenevad, kaarduvad ja kõverduvad vähem kui ühest tükist detailid) - konstruktsioonide kaal ei suurene, suureneb tunduvalt nende tugevus (võrreldes mehaaniliste sidemetega); - detailide valmistamine vastab kõige enam kaasaegsetele tootmistingimustele, mis võimaldab maksimaalselt mehhaniseerida tootmisprotsesse. Kõige enam kasutatakse sileservseotist (sileda vuugiga). Liimitud detaili kvaliteet sõltub üksikute osade mõõtmetest (ei soovitata ühest tükist detailidest suuremat ristlõiget kui 50 x 100 mm), nende hoolikast sobitamisest, liimimissurvest ja toorikute aastarõngaste asetusest. Kõige parem on radiaalselt saetud laudadest kokkuliimitud detailid. Tooriku jätkamisel pikkuses kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist; mida pikem on kaldlõige seda tugevam liide. Samuti kasutatakse