26. Rullide tehnilised ja tehnoloogilised iseärasused. Silinderrull on metall- või betoonsilinder, mille telje otsad toetuvad raamile kinnitatud laagritele. Betoonrull on betoonist valatud ja kasutatav raske soorullina. Enamkasutatav silinderrull on metallist seest tühi kinnine silinder, mille ühes otsas paikneb kork rullisse vee lisamiseks selle raskuse suurendamise eesmärgil (joonis 6.1). Kui silinderrulli tööpind (veerepind) on sile, siis on tegu silerulliga. Kui aga silerulli tööpinnale kinnitada pikilatid või silindripinnaga risti asetsevad pulgad, siis saame vastavalt ribi- või soorulli ja okasrulli. Kergemad ja väiksema läbimõõduga silinderrullid on nn põllurullid, raskemad ja suurema läbimõõduga aga soorullid. Rõngasrull koosneb üksikutest rõngastest (läbimõõduga 300...550 mm), mis ühisele teljele paigutatuna moodustavad rullilüli ehk rõngapatarei. Rõngad võivad olla telje ümber või koos teljega pöörlevad
5) loob pindmises kihis optimaalse tiheduse Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel, märgade muldade rullimine tekitb koorikut. Kuiv muld tiheneb rullimisel vähe; neil tuleb kasutada raskemaid rulle. Vaid kerge lõimisega muldi võib rullida optimaalsest kõrgema mullaniiskuse juures. Silerull toimib peamiselt tihendavalt, kuid mõnevõrra purustab ka mullapanku ja tasandab mulda ning kevadel võib silerulliga mullast üleskerkinud taimejuuri mulda vajutada Cambrigerull kiiljad ja hammastatud servadega, nn rihvrõngjad paiknevad vahheldumisi. Lõhub mullapankasid, külmakergituste rullimiseks kevadel, mulla tihendamiseks. Hea enesepuhastusvõimega Rõngasrihvelrull koosneb külgrihvidega varustatud välisservadega rõngastest. Kõige parem rullitüüp. Tihendab maapinda ja jätab pealt 1,5 2 cm mulda kohevaks. Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks
annaabi.ee 
