masinad; *kombineeritud toimega masinad. Levinumaks on staatilise toimega teerullid. Rullid sobivad nii sidusate kui ka vähesidusate pinnaste tihendamiseks. Konstruktsioon: täitur pöörleb ümberhaaravale raamile paigaldatud teljel. Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Ühe roomiktraktori haakes võib-olla ka mitu rulli. Toodetakse iseliikuvaid silerullidega seadmeid, millel on kas üks valts ja teine sild varustatud kummiratastega või mõlemad metallist rullid. Parameetrid: kaal, laius, sagedus, tsentrifugaaljõud, mootori võimsus. Hammasrullid, pneumoratasrullid, õhkrehvrullid. Vibrotoimega-haakerullidega tihendatakse mittesidusaid ja vähesidusaid pinnaseid mullete, teekatte aluste ja muude muldehitiste rajamisel staatilise ja dünaamilise mõju koostoimel. Tööpõhimõte:
33) Millest sõltub pinnase tihenemine rullimisel. Praktikas pinnase tihenemine sõltub: · pinnase tüübist · kihi paksusest · tihendusmasina tüübist · erisurvest · tihendamise intensiivsusest · kordade (ülesõitude, löökide) arvust, · pinnase niiskusest Rullimiskordade arv oleneb pinnase liigist ja rulli tüübist. Pneumoratasrullidega tuleb pinnase täielikuks tihendamiseks rullida liivas 3...4 korda, saviliiva 4...6 korda keskmisi ja raskeid liivsavi 6..8 korda. Silerullidega tuleb rullida kaks korda rohkem ja hammasrullidega 1,5 korda rohkem. Teede ehitusnorm (SNiP 3.06.03-85) näeb ette tihendamise kihiti paksusega kuni 0.3... 0,35 m, alustades reeglina hammas- või võrerullidega või pneumoratasrullidega millel on osaline koormus (10...16 t). Rullimine lõpetatakse pneumoratasrullidega (mass kuni 25t ja rohkem) või iseliikuvate 16 t ja raskemate vibrorullidega. Rullide tootlikkuse mõõtühikuks on ühe tunni jooksul tihendatud pinnase maht