Prasosiin – a1 blokaator, Kasutatakse perifeersete spasmide kõrvaldamiseks, veterõhu langetamiseks. d. Tolasoliin – mõlemad blok Kõrvaldavad katehoolamiinide põhjustatud vererõhu tõusu, kuid toime südamele tekib mitmete süsteemide mõjutamise koostoimest: antihistamiinne, antiserotoniinergiline ja antikoliinergiline toime. α1 adrenoblokaatorite toimel vererõhk langeb, see on seotud toniseerivate sümpaatiliste impulsside toime lakkamisega veresoonte silelihaskonnale, samal ajal on säilinud veresoonte toonust langetav β2-retseptorite toime – vererõhk langeb veelgi. 17. Alfa-blokaatorite toimed kardiovaskulaarsüsteemile? Kardiovaskulaarsed toimed – intensiivne perifeersete veresoonte spasm, tingitud otsesest toimest veresoonte silelihastesse. Suuremad doosid tekitavad hüpotensiooni ja tsentraalsete veresoonte laienemise (põhjuseks β efektide domineerimine samaaegselt α blokaadiga).
surmavat mürgitust. Kokaiin ei mõjuta viljakust. Amfetamiin Amfetamiin on sünteetik. Keemiline koostis ja toime on lähedane adrenaliinile. Erineb, et tal puudub OH-rühm, sellest tema püsiv seisund. Amfetamiin on tugev kesknärvisüsteemi stimulant. Mõjub otseselt ajutüvele. Tema mõjul vabaneb presünapsitest noradrenaiin ja dofamiin, mis omakorda stimuleerivad vastavaid retseptoreid. Ka stimuleerib perifeerseid adrenoretseptoreid, sellest veresooned ahenavad, mõju silelihaskonnale, süda klopib, vererõhk tõuseb. Mõistlikus annuses erutusprotsessid ergukavas kiirenevad, väsimus kaob, üldine ergutav toime, meeleolu paraneb, jõudu tuleb juurde, tööviljakus tõuseb, väheneb une vajadus, väheneb söögiisu. Kui ei kontrollita tarbimist on rasked kesknärvisüsteemi häired kuni skizofreenia psühhoosideni. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast