udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse seljaaju nimme- ja ristluuosast väljuvate niude-tagakõhu närvi, niude-kubeme närvi, välimise seemnenärvi ja perineaalnärvi kaudu. Samade närvide kaudu suunduvad udarasse ka sümpaatilised närvirakud, mis udaras innerveerivad veresooni ning viimasüsteemi silelihaskoelisi elemente. 19. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks
ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse seljaaju nimme- ja ristluuosast väljuvate niude-tagakõhu närvi, niude-kubeme närvi, välimise seemnenärvi ja perineaalnärvi kaudu. Samade närvide kaudu suunduvad udarasse ka sümpaatilised närvirakud, mis udaras innerveerivad veresooni ning viimasüsteemi silelihaskoelisi elemente. 28) Süda ja veresooned Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept
udaraülistes ehk supramammaarlümfisõlmedes ja teistkordeslt süvades kubeme lümfisõlmedes. Aferentsed ehk sensiiblid närvikiud suunduvad udarasse ja udarat katvasse nahasse seljaaju nimme- ja ristluuosast väljuvate niude-tagakõhu närvi, niude-kubeme närvi, välimise seemnenärvi ja perineaalnärvi kaudu. Samade närvide kaudu suunduvad udarasse ka sümpaatilised närvirakud, mis udaras innerveerivad veresooni ning viimasüsteemi silelihaskoelisi elemente. 20. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks
annaabi.ee 
