jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi,
Kõõluste abil kinnituvad lihased skeletile. 8. Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus? Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga, vöötlihaskudedes on palju 2 tuumi, sest koosneb lihaskiududest, südamelihaskude sarnaneb vöötlihaskoele, aga asub ainult südames, silelihaskoed paiknevad veresoontes ja õõneselundite seintes, vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9. Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist
mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem. 6. Kehaosad ja regioonid
annaabi.ee 
