Dooria stiil on kõige lihtsam ja mõjub raskemana, joonia stiil on vahepealne ja korintuse stiil onkõige külluslikum ja kergem. Nendel stiilidel on igalühel karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Ehituses kasutasid roomlased mörti (Rooma betooni), millega kinnitati omavahel kivid. Tänu sellele on roomaehitised niitugevad, stabiilsed ja paljud neid on hästi säilinud. Kupleid, kaari ja võlve kasutati ka akvedukti (sildveejuht)ehitamisel. See on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist(või ka kaetud) veekanalit. Akvedukte on palju rajatud Vana- Rooma impeeriumis, et juhtida joogi- ja tarbevesi mägijõgedest linnadesse. Antiikaja kõige kõrgem akvedukt on Pont du Gard Prantsusmaal. Roomlased ei osanud ehitada rõhutorustikke ja sellepärast juhiti vett linnadesse isevooluga veejuhtmete kaudu, kus vesi voolas oma raskuse mõjul. Vee saastumise ja aurumise
templil Dooria, joonia ja korintose stiil 17) Krüselephantiintehnika- tehnika, milles kasutatakse kulla ja elevandiluu segu. Nt Zeusi kuju Zeusi kuju Olümpias 18) Akropol- Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Nt Ateena akropol, Assose akropol tänapäeva Türgi linnas Behramis. Ateena akropol 19) Akvedukt- Akvedukt ehk sildveejuht on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Nt Pont du Gard Prantsusmaal. Akvedukt Roomas 20) Triumfikaar- Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi
docstxt/.txt