Kui masina tagasikäigul laeva vöör läheb kaile piisavalt lähedale, antakse kaldale vööri pikiots ja spring ning seejärel antakse kõige väiksem käik edasi ja rool keeratakse vasakusse pardasse. Kui ahter on kaile piisavalt lähedal, antakse ka ahtris haalamisotsad. Laeva sildumine ahtriga. Teostatakse ühe või kahe ankru abil. Ühe ankruga sildutakse lühiajalisel seisakul või hästi tuule eest kaitstud akvatooriumil. Kaile tuleb läheneda kõige väiksema käiguga ja hoida sildumiskohast umbes 50 meetrit vasakule ning kaist vähemalt kahe korpuse pikkuse kaugusele. Seejärel peatatakse masin ning antakse parema parda ankur. Ankru kett jäetakse lõdvaks ning rool keeratakse paremasse pardasse. Kui laev on pöördunud 120-150 ja kui laeva vöör on kaist sama kaugel kui parema parda ankur, antakse tagasi käik ning vasak ankur. Jätkates masina tööd tagasi, antakse järgi vasakut ankru ketti ja seejärel paremat ja nii lähenetakse ahtriga kaile arvestades, et tagasi
Kriitilise-eelse kiirusega liikumisel tekkib laevakere poolt kitsendatud kanalis laeva parraste ja kanali kallaste vahel kiirendatud vool, mille tagajärjel alaneb veepinna tase. Laeva kaldumisel mingile poole kanali telgjoonest, ei ole veevool mõlema parda ääres enam sümmeetriline. Voolu kiirus parda ja lähima kalda vahel suureneb veelgi ja tekitab laeva lähima kalda poole tõmbava jõu. Eriti märgatav on selle jõu tegevus kaldast (sildumiskohast) eemaldumisel. Sel juhul alustab sõukruvi tööd, imedes vett intensiivselt vööri poolt tahapoole. Kuna kanaliseina poolse parda poolt on vee juurdevool kitsendatud, alaneb seal veetase ja vastasparda poolt tekkib surve P (vaata Joon. 12.18.) Joon. 12.18. Kriitiliselähedaste kiiruste korral on laevakere ja kanaliseinte omavaheline mõju veelgi komplitseeritum. Üksiklaine tekkimise hetkest alates omandab parrastest mööda voolava vee tase Joonisel 10