voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi väljundpinge on määratud väljundvoolu poolt põhjustatud pingelanguga koormusel. Vaheldit toidetakse alalisvooluallikast, milleks võib olla nii akumulaator kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetav alaldi. Joonisel 4.36 on näidatud kolmefaasiline sildlülituses vaheldi, mida toidetakse vahelduvvooluvõrku lülitatud kolmefaasilisest sildalaldist. Alaldit ja vaheldit ühendab alalisvoolu vahelüli, millesse kuuluvad drossel Ld, kondensaator Cd, energiat summutav ehk pidurdustakisti Rp ning pooljuhtlüliti PL7. Sõltuvalt vahelüli drosseli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest võib vaheldi toiteallikas olla nii pinge- kui ka vooluallikas. Pooljuhtlülititena on joonisel näidatud isoleeritud baasiga bipolaarsed transistorid ehk IGBTd. Vahelüli koos
saamiseks on kolm erinevat transitoride lülitusolukorda. See juures on üheaegselt sisselülitatud (küllastatud) kaks transitori. Kasutatakse ka keerulisemat juhtimissüsteemi mida nimetatkse kuuetaktiliseks juhtimisskeemiks. Sel juhul on voolu impulsid astmelised ja üheagselt on lülitatud kolm transitori tulemusena saadakse väljunpinge suurem efektiivväärtus, mis on sagedus juhtimisajamite korral eeliseks. Kui me toidame kuuetaktilist kolmefaasilisest sildalaldist siis saame alaltatud pingeks 540 V. Kuuetaktilise plokkjuhtimise korral on väljundpinge (astmelise pinge) maksimaalväärtus 360V pinge keskväärtus on 240 V seega ligi 20 % suurem kui tavalise siinuspinge korral. Kasutades taolist toitemuundurit saame pinge varu, mille kaasabil saame suurematel sagetustel suurema pöördemomendi. Tuleb aga arvestada et siinuspingest kõrvale kaldumise tõttu esinevad harmoonilsed kaod vaadeldud kuue juhtmimine on ikkagi pulsjuhtimine kus
annaabi.ee 
