Bengt Gottfried Forseliuse nime. • Seltsi sümboolikas on aukohal kuke kujutis. Kukk on rahvausundite ja ristiusu sümboleid, tema kasutamine aabitsates sai alguse pärast reformatsiooni. • Kukk on eesti aabitsate kaanelind – "aabitsakukk", seepärast nimetati aabitsat ka „Kukeaabitsaks". FORSELIUSE SELTSI SÜMBOOLIKA AABITS • I eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. • Aabits esitas tollal katekismuse teksti, mis oli silbitatud ning usulise sisuga. • Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. • Ta koostas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, Riia), mille kordustrükist on 5 eksemplari säilinud: kaks asuvad Lundi Ülikooli raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus ja üks Riias erakogus. • 1929. aastal leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698).
I. Muutumatute tekstidega missa osa e ORDINARIUM Kyrie Issand halasta, missa üks vanimaid laule; Preestri ja koguduse vaheldumisi lauldav lihtne palve Gloria (Jumala au) meloodiad palvelaulude e. Psalmoodia karakteriga Credo (usun) Nikaia usutunnistusest, kõige võimsam katoliku kiriku kogu, laulumoraal on süllaabiline e silbitatud Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu) valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises struktuuris, mis moodustab ühtse raami II. Muutuvate tekstidega e PROPIUM Graduale astmelaul; lauldi 2 puldiastmel, palju rändavaid
annaabi.ee 
