Harjutus 4 Harjutus 5 Kär-bes jook-sis ak-na-lau-al. Ko-ti põh-jas o-lev auk tu-leb Lap-sed rüh-ki-sid vas-tu tuult koo-list ko-ju. Nen-de põ-sed kin-ni õm-mel-da. Poiss sei-sab mõ-te-tes-se va-ju-nult ü-hel õ-he-ta-sid, sõr-med kül-me-ta-sid ning var-bad va-lu-ta-sid. ja-lal ja nip-su-tab sõr-me-de-ga vas-tu tu-gi-too-li sel-ja-tu-ge. Sa-das lai-a lund. Künk-li-kul maas-ti-kul o-li ras-ke e-da-si Lau-lu ü-mi-se-des mars-sis salk-kond noo-ri möö-da künk-lik-ku jõu-da. O-ma lõ-buks kor-da-sid nad vap-ralt ma-te-maa-ti-ka tun- maas-tik-ku. Fo-nee-mi-dest pan-nak-se kok-ku kee-le nis õ-pi-tud kor-ru-tus-ta-be-lit. Lõ-puks pais-tis ee-malt väik-sei-mad tä-hen-dust kand-vad ük-su-sed ehk mor-fee-mid. ko-du-kü-la. Võ-ta ra-tas ja sõi-da kii-res-ti poo-di pii-ma too-ma.
EESTI KEELE REEGLID 6. KLASS 1. Hlikud jagunevad tishlikuteks ehk vokaalideks ja kaashlikuteks ehk konsonantideks. Hlikud jagunevad veel helilisteks (a, e, i, o, u, , , , , j, l, m, n, r, v) ja helituteks (k, p, t, g, b, d, f, h, s, , z, ). 2. Silbitamise reeglid. 1) ksik kaashlik tishlikute vahel kuulub jrgmisse silpi. 2) Kui krvuti on mitu kaashlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 3) Kui krvuti on kolm tishlikut, siis kuulub ainult viimane neist jrgmisse silpi. 4) Liitsnas silbitatakse iga sna eraldi. 3. Poolitamise reeglid. 1) hte thte ei jeta ksinda rea lppu ega kanta le jrgmise rea algusse. 2) Liitsna on hea poolitada koostisosade vahelt. 4. Kaks vi enam krvuti asetsevat erinevat kaashlikut moodustavad kaashlikuhendi
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse:
Sõna sain - häälikuühend on ai. 12. Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluv vokaalühend. Näide: Sõna laud - diftong on au. Sõna ilusaist - diftong on ai. 13. Konsonantühendiks ehk kaashäälikuühendiks nimetatakse kaht või enamat sõnas kõrvuti olevat konsonanti. Näide: Sõna varsti - konsonantühend on rst. Sõna kaske - konsonantühend on sk. Sõna kolksti - konsonantühend on lkst. 14. Silbitamise reeglid. a) Lühike lihtkonsonant täishäälikute vahel kuulub järgneva silbi algusesse. Näide: tu-ba, tu-le-ma, kä-sit-le-mi-ne. b) Kui vokaalide vahel on mitu konsonanti kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järnevasse silpi. Näide: kand-sid, võit-sime, mürts-ti. c) Pikk vokaal, samuti diftong kuuluvad ühte silpi. Näide: vaa-ta-ma, teed, vii-bib, kao-ta-ma, noa-ga. d) Liitsõnas on liitumise kohal ka silbi piir. Näide: raud-aed, vask-uss, kohtu-uurija.
Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa. Kui silbi tuumaks võib olla ainult vokaal, siis servad võivad ka olla konsonandid. Silpide liigitamine on oluline, et määrata väldet. Silpide liigid: lühikesed ja pikad silbid. Lühikestele silpidel puudub sõlm ja pikkadel on sõlm olemas. Silbipiir (silbitamine): Silbipiiri tajumine on oluline, sest sellel põhineb sõnade poolitamine. Silbipiiri õige tundmine on ka oluline selleks, et õigesti määrata liike. Sõnade silbitamise tuleb meeles pidada järgmisi asju: 1. Pika kaksiktäishääliku järel kirjutame ühekordse tähe, kuid silbipiir läheb tegelikult sulghääliku vahelt, sest häälduses tekib topelt kaashäälik ehk geminaad. Näide: lui|ke [luik-ke], paa|ti [paat-ti]. 2. Analoogne on see juhtum ka teise vältelistes sõnades. Näide: nu|pu [nup-pu], ko|ti [kot-ti]. Reegel! Silbitamisel läheb geminaad sulghäälikuga sõnades geminaadi vahelt/keskelt. RÕHK
annaabi.ee 
