ajamäärsõnad, eri üldistusastmega sõnad, ellips) kasutamisele. Grammatiline õigsus ja keerukus. Hinnati erinevate lausemallide esinemist jutustuses, korrektsete/ agrammatiliste lausungite kasutamist, erinevate lausetüüpide esindatust jutustuses. 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused: Hääle omadused on lapsel normikohased (vt lisa 7, ül 1.1) Foneemikuulmine ja hääldamine. Antud valdkonnas suuri probleeme ei ilmne. Üksikud vead ilmnevad silbiridade hääldamisel. Laurale osutus raskemaks konsonandi muutusega silbirea hääldamine, kus laps ei suutnud järele korrata 3-silbilisi ridu (lisa 7, ül Tekstiloomeoskuse õpetamine 18 1.3). Laps asendab ja segistab artikulatoorselt lähedasi häälikuid (mii-vii->nii-vii), lisab häälikuid (maa-paa-maa-> mnaa-paa-taa). Silbirea hääldamisel 5 sekundi jooksul ilmnes, et 3 rea kordust hakkab Laura vahetama silpide asukohta, muutma esimese
kuigi üks neist on harilikult enam levinud, st juhtiv. Lugemisoskuse omandamise etapid: I etapp – veerimine – tajuüksus täht: veerib häälega ja kordab sõna; veerib häälega, sõna ei korda; vaikne veerimine, sõna kordamine II etapp – sõnahaaval lugemine: Tajuüksus sõnaosa või sõna. III etapp – üleminek süntagmade kaupa lugemisele IV etapp - ladus monotoonne lugemine, ilmekas lugemine. Abistavad võtted: I etapp: silpide, silbiridade lugemine; keerulisemate sõnade häälimine; sõnatulpade lugemine; sõnade lugemine eri käände- ja pöördevormides; sõnade kasvatamine – tähtede lisamine ette, lõppu, keskele; sõnade muutmine (… ala: kala, vala, hala, tala) jne Graafiliste orientiiride kasutamine lugemise hõlbustamiseks: värvid, sõnade ühendamine kaarekesega, lauselõpumärk lause ees, rõhutamist vajava sõna
annaabi.ee 
