viimaseid nimetatakse ka värsijala tõusuks ja languseks. Mis on see, mis võimaldab üht värsirea positsiooni hinnata tugeva ning teist nõrgana? Skeemil esitatud ülemise värsirea puhul (kus need kuked sõivad kulda) on niisuguseks teguriks ilmselt sõnade esimesele silbile langev pearõhk. regivärsilises rahvalaulus võivad värsirea tugevad ja nõrgad positsioonid olla teineteisele vastandatud nii rõhu kui ka silbipikkuse alusel. Rõhu ja silbipikkuse vahekorda regivärsilise rahvalaulu struktuuris on folkloristikas püütud väljendada nn kvantiteedi- reeglite abil. Lühikese kokkuvõttena eesti vanema rahvalaulu ajalisest ehk temporaalsest struktuurist, kus vältuste omavahelistel suhetel on tähtis roll nii keele, muusika kui ka värsimõõdu puhul, võiks vist öelda, et regilaulude esitamiseks on aegade jooksul välja arendatud omamoodi kompromisslahendus. Kõ- nele iseloomulikud kestusopositsioonid neutraliseeritakse teatud
Regivärsilise rahvalaulu puhul tekst tähtsam kui muusika. Keskne koht regilaulu helide ja nendevaheliste suhete kujundajana kõrvuti helikõrgusega on kestusel e.vältusel. Esma vältelised õnad on vaadeldavad lühikese rõhulise ja pika rõhutu silbi järgnevusena, teise-ja kolmandavältelised aga pika rõhullise ja lühikese rõhutu silbi järgnevusena. Regivärsilises rahvalaulus võivad värsirea tugevad ja nõrgad positsioonid olla teineteise vastandatud nii rõhu kui ka silbipikkuse alusel. Rõhk ja kestus vanema rahvalaulu värsiridades on ridade struktuuri korrastamisel e.värsirütmi kujundamisel kasutusel teineteisega paralleelselt:kord tekib tugeva ja nõrga positsiooni vastandus rühu, kord silbi pikkuse alusel. Kvantiteedireeglid:1)värsirea nõrkadesse positsioonidesse ei tohiks sattuda pikad pearõhulised silbid e.teise-ja kolmandavältelised sünad ei tohiks alata rea nõrgast positsioonist;2)Värsirea