Hääldamise areng kestab kaua ja sõltub omandatavast keelest.Eesti laps omandab artikuleerimise põhiliselt teisel ja kolmandal eluaastal, ¾ lastest on selle lõplikult omandanud 5.-6. eluaastal, kõnehingamise areng jätkub algklassides,arenenud hääl kujuneb välja 18-21 aastaks. Artikuleerimise ettevalmistus toimub kisa,koogamise ja lalina perioodil: kujuneb artikulatsiooniaparaat, laps kuuleb oma häälitsusi, lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus mis on artikuleerimise peamiseks eelduseks. Et omandada emakeele häälikusüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Selle psühhofüsioloogiliseks mehhanismisk on sensoorne abstraktsioon. Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps
logopeedi abi), kõnehingamise areng jätkub algklassides, arenenud hääl kujuneb aga välja 18- 21 aasta vanuses. Artikuleerimise ettevalmistus toimub kisa, koogamise ja lalina perioodil: areneb artikulatsiooniaparaat, laps harjub kuulama oma häälitsusi (kujuneb seos artikuleerimisliigutuste ja vokalisatsiooni akustiliste tunnuste vahel), lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus. Just viimast tuleb pidada artikuleerimise peamiseks eelduseks, sest väikseimad kõnesegmendid on silbid. Et omandada emakeele hääliksüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Nimetatud nähtuse psühhofüsioloogiliseks mehhanismiks on sensoorne abstraktsioon (N. Žinkin). Korduvad akustilised signaalid, mis transformeeritakse
annaabi.ee 
